Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Kristiina Albi, "Põhiõigused lühiajalisel kinnipidamisel", ajakiri "Piirist piirini"

Õiguskantsleri nõuniku Kristiina Albi artikkel "Põhiõigused lühiajalisel kinnipidamisel", Eesti Piirivalve ajakiri „Piirist piirini“ nr 3 (8) 2009


2008. aastal korraldas õiguskantsler kontrollkäigu Kirde Piirivalvepiirkonna ja Kagu Piirivalvepiirkonna hoonetesse, kus peetakse isikuid lühiajaliselt kinni. Visiidi eesmärk oli ülevaate saamine tingimustest, mida kinnipeetud isikute suhtes kohaldatakse. Kontrollkäigud moodustasid osa suuremamahulisest lühiajaliste kinnipidamiskohtade kontrollimisest, mille käigus külastati lisaks piirivalvele ka politsei ja kohtumajade kinnipidamiskohti. Kontrollkäikude tulemusena on heameel nentida, et olmetingimused piirivalve kinnipidamiskohtades on üldiselt kaasaegsed ning isikute kohtlemine professionaalne.

Siiski tuvastas õiguskantsler ka mõned puudujäägid, mille korvamine aitaks isikute põhiõigusi paremini tagada. Kuna isikute põhiõiguste kaitstus sõltub suurel määral iga ametniku teadlikkusest, pean vajalikuks tutvustada laiemalt isikute lühiajalise kinnipidamise tingimusi ning kinnipidamisega seonduvaid põhiõiguslikke aspekte.

Õiguslik raamistik

Kuigi erinevatele ametkondadele on antud õigus isikuid lühiajaliselt, s.o kuni 48 tundi kinni pidada, on hetkel Eesti õiguskorras reguleerimata, millised tingimused ja õigused tuleb isikule seejuures tagada.

Kinnipidamistingimuste kujundamisel tuleb silmas pidada ennekõike inimväärikuse austamise nõuet. Riigikohus on rõhutanud, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele.

Kinnipidamistingimused on puutumuses aga ka teiste põhiõigustega. Vastavalt põhiseaduse § 13 lg 1 lausele 1 on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning tulenevalt põhiseaduse § st 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Neist ja mitmetest teistest põhiseaduse põhiõigusi sätestavatest normidest tuleneb seega riigi kaitsekohustus, mis on eriti oluline olukorras, kus riik on isiku vabadust piiranud.

Euroopa Nõukogu raames on kinnipidamistingimuste kontrollimiseks loodud Euroopa piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee (CPT). Komitee on koostanud üldised standardid, millele peavad kinnipidamistingimused vastama. Need on arvutivõrgu vahendusel eesti keeles kättesaadavad komitee veebilehel www.cpt.coe.int.

Eesti on ühinenud ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ning selle fakultatiivse lisaprotokolliga. Viimasest tulenevalt on seadusandja andnud õiguskantslerile täiendava ülesande – alates 18.02.2007 on õiguskantsler riigi ennetusasutus, kes teeb väärkohtlemise tuvastamiseks ja ennetamiseks korrapäraselt kontrollkäike kinnipidamiskohtadesse.

Kinnipidamistingimused ja väärkohtlemine

Euroopa Inimõiguste Kohus on sedastanud, et riik peab tagama isiku kinnipidamise tingimustes, mis on kooskõlas inimväärikuse põhimõttega ning kinnipidamise viis ei tohi põhjustada ebamugavust või kannatusi suuremal määral, kui tavapäraselt kaasneb karistuse kandmisega. Kinnipidamistingimused peavad olema sellised, mis tagaksid kinni peetud isiku tervise ja heaolu säilimise. Seejuures tuleb kinnipidamistingimuste hindamisel arvesse võtta asjaolude koosmõju, nt kambrite sisustus, hügieenilisus ja isiku kinnipidamiskohta paigutamise kestus. Tingimuste kujundamisel võivad muuhulgas olulised olla kinni peetud isiku sugu, vanus ja tervislik seisund. Seejuures ei oma tähtsust ametivõimude tahtluse puudumine kellegi inimväärikust riivata. Isiku õiguste rikkumisega (tema inimväärikuse alandamisega) on tegemist ka juhul, kui kinnipidamistingimuste mõju on alandav – näiteks peetakse isikuid kinni amortiseerunud ja ajale jalgu jäänud hoonetes, mida rahapuudusel ei ole olnud võimalik nüüdisajastada. Paraku on Eestis tänaseni mitmeid selliseid kinnipidamiseks kasutatavaid hooneid.

Kontrollkäikude tulemusena valmis Õiguskantsleri Kantseleis analüüs lühiajalise kinnipidamise tingimustest, arvestades Eesti põhiseadusest ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid õigusi ning rahvusvaheliste inimõiguste järelevalveorganisatsioonide soovitusi. Millised on siis need miinimumtingimused, mis peavad olema lühiajaliselt kinni peetud isikule võimaldatud ka tänast reaalsust ja rahalisi võimalusi arvestades?

Õiguskantsleri soovitused

Isikuid võib kinni pidada kambris, mis on puhas ning kus on küllaldane valgus (soovituslikult loomulik valgus, mis võimaldab päevasel ajal lugeda), ventilatsioon ja sobilik kambritemperatuur. Magamiseks peaks olemas olema voodi või lavats ning üldjuhul ka puhas madrats, tekk ning voodipesu. Isikule peab olema kättesaadav puhas joogivesi ning jooginõu.

Kontrollkäigul selgus, et kõige rohkem on probleeme toitlustamisega. Erinevates piirivalvepiirkondades oli toitlustamine korraldatud erinevas määras ning erisusi esines ka piirivalvepiirkondade siseselt, arvestades konkreetse piirivalveüksuse võimalusi. Kuni 24 tundi kinnipidamisel peaks toitlustamises ennekõike lähtuma mõistlikkuse põhimõttest, arvestades tavapäraseid toiduaegu (nt on mõistagi lubamatu isikule toidu mitteandmine tema ütluste andmisele mõjutamise eesmärgil), ning lähenema igale lühiajaliselt kinni peetud isikule individuaalselt. Isikutele, kes viibivad kinnipidamiskohas kauem kui 24 tundi, tuleb tagada toitlustamine vähemasti kolm korda päevas. Igal juhul peab toitlustamisel arvesse võtma kinni peetud isikute tervislikku seisundit (nt suhkruhaigus vms).

Samuti peab kinni peetud isikutel olema võimalus hoolitseda oma esmaste vajaduste eest. Igal ajal peab olema võimalik kasutada tualetti. Arvestades kinnipidamiskoha iseärasusi, kus sanitaarruumid ei asu kinnipidamisruumide vahetus läheduses või kinni peetud isikutel ei ole võimalik neid vabalt kasutada, tuleb siiski silmas pidada, et isik saaks tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta. Seejuures tuleb arvestada isiku tervislikust seisundist tingitud vajadusi. Samuti peab igal kinni peetaval isikul olema võimalik vähemalt esmase enesehügieeni eest hoolitseda. Kui isik viibib kinnipidamiskohas kauem kui 24 tundi, peab võimalusel saama dušši all käia.

Kõigil isikutel, keda peetakse kinni üle 24 tunni, peab olema võimalik viibida värskes õhus, kui see on vähegi võimalik.

Kambris peab olema tagatud isiku julgeolek. Viimane eeldab kinni peetud isiku üle piisava järelevalve teostamist kas visuaalse jälgimise või videovalve kaudu. Samuti peaks kinni peetaval isikul olema võimalik ise ametnikega ühendust võtta. Selleks peaks kambrites olema kas n-ö kutsunginupud või peab ametniku viibimiskoht (töölaud vms) asuma hüüdmise või koputamise kuuldekaugusel.

Kokkuvõttes on õiguskantsler seisukohal, et isikute põhiõiguste tagamiseks on vajalik õigusaktidega reguleerida lühiajaline kinnipidamine ning lühiajaliselt kinni peetud isikute õigused. Õiguskantsler on pöördunud vastava ettepanekuga ka siseministri poole. Siiski on võimalik rakendada vähemalt osa eeltoodud tingimustest kohe ka igapäevases praktikas – see sõltub isiku kinnipidamisega tegelevatest ametnikest.