Õiguskantsler Indrek Tederi tervituskõne TÜ eetikakeskuse konverentsil “Hea kool kui väärtuspõhine kool. Kuidas tagada kiusamisvaba haridustee?”, 10. detsembril Tartus.
Head konverentsi külalised!
Lasteombudsmanina on mul hea meel tervitada Teid kõiki konverentsil, mille keskmes on laste heaolu. Alates lasteombudsmani ülesande panemisest mulle 2011. aastal, olen seadnud üheks oma tegevuse prioriteediks laste õiguse vägivallavabale ning vaimselt ja füüsiliselt turvalisele lapsepõlvele.
Samuti olen täna Teie ees kui lapsevanem, kelle laps peagi kooliteed alustab ja kes soovib, et lapsel oleks koolis hea olla. Soovib ju iga lapsevanem, et tema laps oleks koolis hoitud ja märgatud. Samuti usaldab lapsevanem, et õpetajad ja koolipersonal on need, kes lapse eemalolekul kodust ja vanematest lapse oma hoolde võtavad, märkavad, kui lapsel on probleeme ja toetavad teda nende probleemide lahendamisel.
Tsiteeriksin siinkohal Eesti Haridusstrateegia 2012-2020 raames haridusekspertide poolt kokku pandud dokumenti „Eesti hariduse viis väljakutset“: "Õppeasutus pole pelgalt tarkuse omandamise paik, vaid esmajoones keskkond, mis kujundab noort isiksust ja tema võimekust avatud maailmas hakkama saada." Samuti on Eesti Haridusstrateegia ekspertgrupp rõhutanud, et põhikoolis ei peaks olema fookuses mitte ainete õppimine, vaid õpilase isiksuse areng, tema võimete avastamine, maailmapildi ja väärtuste kujundamine.
Olemegi jõudnud väärtusteni, mis on ka tänase konverentsi põhiteema. Räägime täna heast koolist kui väärtuspõhisest koolist. Üheks põhiliseks väärtuseks koolis peaks olema üksteise austamine, hoolivus ja sallivus. Sellisele vundamendile tuginevas koolis ei peaks olema kohta kiusamisel, teisisõnu teisele tahtlikult sõna või teoga haiget tegemisel. Kuidas selleni jõuda? Praktilisi juhiseid selleks annavad tänasel konverentsil tutvustatavad kiusamisvastased programmid, mis on Skandinaavia maades häid tulemusi andnud. Kõik need programmid tuginevad kokkulepitud põhiväärtustele ja neid lastele edasi andes tegeletaksegi väärtuskasvatusega.
Loomulikult ei piirdu väärtuskasvatus kiusamisteemaliste tundide läbiviimisega. Väärtuskasvatusega, või iseloomukasvatusega nagu seda samuti nimetatakse, tegeleb õpetaja ja lapsevanem tahes-tahtmata 24 tundi ööpäevas. Teaduskirjanduse järgi tuleb tulemusliku iseloomukasvatuse elluviimiseks, nii koolis kui kodus, keskenduda sellele, kuidas teised inimesed last kohtlevad ning kuidas lapsele olulised inimesed kohtlevad teisi lapse juuresolekul. Seega on väärtuskasvatuses määrav roll eeskujudel.
Head õpetajad, koolijuhid, lapsevanemad, konverentsikülalised – olgem lastele heaks eeskujuks!