Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Indrek Tederi intervjuu apteegipiirangute teemal Eesti Päevalehele

Õiguskantsler Indrek Tederi apteegipiirangute teemaline intervjuu Eesti Päevalehele, 14. mai 2014

 

Teder: ravimiärimehed on mulle survet avaldanud

•• Õiguskantsler Indrek Teder räägib intervjuus, et talle on märku antud, et võib-olla ei peaks ta ravimi-ja apteegiäri teemadega tegelema, kuid ta ei jäta jonni.

•• Praegu riigikogus menetletav ravimiseaduse eelnõu on selgelt põhiseadusvastane ja Margus Linna­mäele kuuluvate Magnumi aptee­kide huve kaitsev, ütleb Teder.

•• Kui eelnõu seaduseks saab, pöördub õiguskantsler Teder kind­lasti kohe riigikogu ja riigikohtu poole, ent menetlus võib võtta ligi­kaudu aasta.

 

Õiguskantsler Indrek Teder on armutu. Kui riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab siiski eirata riigikohtu mullust otsust ja põhistada veel kord Margus Linnamäele kuuluva ravimiimpeeriumi positsiooni Eesti turul, pöördub Teder veel kord riigikohtusse.

Indrek Teder, ravimimogul Margus Linnamäe eestvedamisel peetakse Eestis enneolematult jõulist PR-sõda. Teie, konkurentsiamet ja riigikontroll olete ainsad, kes on asunud vastu Linnamäe riigikogu kaudu realiseeritavale soovile kinnistada oma impeeriumit veel vähemalt 1,5 aastaks. Kas teile ei ole otseselt või kaudselt öeldud, et võib-olla oleks targem sellest teemast eemale hoida?

Varem on minuga räägitud ja väga ettevaatlikult küsitud, kas ma ikka pean sellega tegelema. Aga see oli väga ettevaatlik huvitundmine.

Kas küsija oli keegi Raidla-nimeline isik?

Ei, Jüri Raidla (vandeadvokaat – toim) on tark inimene. Ta ei hakka niimoodi pärima.

Mida sellele küsijale vastasite?

No nad teavad, et ma olen väga jonnakas inimene. Kui midagi käsile võtan, siis viin selle lõpuni. Ütlesin, et kas tõesti? Apteegindus on väga huvitav teema. Tegeleme sellega kindlasti. (Teder naeratab kavalalt ja mitte esimest ega viimast korda selle vestluse ajal.)

Kas Margus Linnamäega olete kohtunud?

Jah, kunagi väga ammu. Siis, kui ma olin veel vandeadvokaat. Võib-olla kümme aastat tagasi. Ta on väga meeldiv, nutikas, intelligentne inimene.

Ja salakaval.

Ja salakaval, tõsi.

Mis riigikogu sotsiaalkomisjonis praegu toimub?

Ega me ju teagi, mis seal täpselt toimub. Eile otsustati ravimiseaduse eelnõu § 1 p 23 arutelu lükata tänasele päevale. Selle seadusesse surumine oleks selgelt põhiseadusvastane ja võimaldaks turuliidril oma tegevust samal moel vähemalt järgmise 1,5 aasta jooksul jätkata.

See tähendab, et erinevalt riigikohtust, kes ütles oma otsuses ühemõtteliselt, et apteekide asutamispiirangud tuleb alates 9. juunist 2014 kaotada, jätaks parlament need selle sätte lisamisel endiselt kehtima. N-ö uute asutamispiirangute eesmärk on suure nõudlusega – s.t ühe eelnõu versiooni järgi üle 4000 elanikuga – piirkondades asuvate apteekide kaitsmine konkurentsi tihenemise eest. Teisisõnu, riigikogu eiraks ainuüksi selle paragrahvi seadustamisega riigikohtu mullust otsust.

2006–2007 annetas Urmas Sõõrumaa kõikidele erakondadele ja sai endale sobiva seaduse. Nüüd käib sõda ravimiseaduse ümber. Kas see peakski nii olema, et riigikogu on võimalik ära osta?

Ma ei tea. Mul pole konkreetseid tõendeid. Iseenesest selles, et ettevõtja teeb lobitööd ja püüab enda soove parlamendi liikmete abil seadustada, ei ole midagi imelikku. Ettevõtjal peabki olema tahtmine oma huve kaitsta, iseasi, kui avalikult ja arusaadaval moel ta seda teeb.

Kui ma ei eksi, on Eesti ravimituru maht üle 260 miljoni euro aastas. Panused on väga suured. Ainuüksi protsendiline turuosa vähenemine tähendaks mitme miljoni eurost kaotust.

Kas see muudaks kuidagi Margus Linnamäe ja tema ettevõtete käekäiku?

Me ei tea seda. Kui turg vabaneks, nagu riigikohus õigeks pidas, siis esialgu ja kohe ei juhtuks midagi.

Võib-olla muudab turuliidri närviliseks teadmatus?

Riigikohus ega ükski muu institutsioon ei ole siiski prognoosinud, et pärast apteekide asutamispiirangute kaotamist läheks mõni turuosaline hingusele. Vastupidi, see võimaldaks turule tulla uutel võimalikel tegijatel, avada uusi apteeke, ehk võiks tulla isegi uus hulgimüüja. Võimalik, et reaalse konkurentsi tingimustes hakkaks pikapeale alanema ka ravimite hinnad. Samuti laieneks ravimite sortiment. Igal juhul võidaks lõpptarbija.

Mis siis juhtuks, kui 9. juunist ravimi- ja apteegiturg avaneks?

Mitte midagi. Tõenäoliselt ei kaotaks turuliidritega seotud ettevõtted kuigipalju turuosa. Arvestagem sellega, et üleöö ei siseneks Eesti turule niikuinii ühtki uut ravimite hulgimüüjat.

Kas riigikogu liikmed peaksid avalikkusele ütlema, milliste huvigruppidega, nende esindajatega, advokaadibüroode või ettevõtjatega on nad eelnõude loomise ja menetlemise ajal vestelnud, kohtunud, kelle kulul reisinud, söönud-joonud, valimiskulutuste arveid tasunud?

Jah, kahtlemata. See on nende mandaadist tulenev kohustus.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Margus Tsahkna käest küsis Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja mõni päev hiljem küsisin ka mina, kas ta on arutanud ravimiseaduse menetletavat eelnõu näiteks oma erakonnakaaslase Margus Linnamäega seotud advokaatide ja Linnamäe ettevõtete teiste esindajatega. Tsahkna lihtsalt ignoreeris neid küsimusi.

Vastata ja vastamata jätta saab mitut moodi. Aga kindlasti oleks poliitikul mõistlik oma tegevusest aru anda.

Kui riigikogu võtab siiski vastu põhiseadusega vastuolus oleva ravimiseaduse, siis milline on teie järgmine käik?

Pöördun kahtlemata kohe riigikogu ja riigikohtu poole. Pean ütlema, et õiguskantsleril võtab märksa rohkem aega kui näiteks presidendil, et põhiseadusvastast materjali tagasi lükata. Kui presidendi menetlus kestab ehk kuu aega, siis minul ja riigikohtul kokku võib kuluda ligikaudu aasta. Aga sellega tegelemata ei jäta ma kindlasti.

 


Rosimannus: rääkisin meediast

Eesti Ekspressi sahinaterubriigis kirjutati paar nädalat tagasi, kuidas Margus Linnamäe ja Reformierakonna üks esiotsustajatest Rain Rosimannus ühes kesklinna Türgi kohvikus kohtusid ja vestlesid. Pärast seda saatnud aga rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu sotsiaalkomisjonile kibekiiresti kirja, kus leebelt öeldes palus jätta ravimiseadus senisel kujul kehtima.

Reformierakonna hall kardinal Rain Rosimannus ütleb Eesti Ekspressi sahinat kommenteerides, et ta rääkis Margus Linnamäega Eesti meediamaastikust. „Mina kutsusin. Ei tea, et ta üldse oleks kunagi Reformierakonda toetanud,” lisas Rosimannus. Ta täpsustas, et samasse kohvikusse tuli ka Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik.

 


Otsustamine lükkub edasi

Kui esialgse kava järgi pidi ravimiseaduse eelnõu jõudma juba sellel nädalal lõpphääletusele, siis eile lõunal, pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni istungit selgus, et komisjon otsustas eelnõu homse arutelu katkestada ja lükata selle vastuvõtmise järgmisesse nädalasse.

Eelmisel nädalal võttis sotsiaalkomisjon eelnõust välja omandipiirangu, mille järgi võinuks apteeki pidada ainult proviisor, ning asukohapiirangu, mille järgi oleks ühes hoones võinud tegutseda ainult üks apteek. Samal ajal on komisjon edasi lükanud otsuse langetamist küsimuses, kas kehtestada pärast apteekide asutamise piirangute kadumist poolteiseks aastaks ajutine regulatsioon, mille järgi saaks suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.

Komisjon on lisanud eelnõusse muudatuse, mille kohaselt ei tohi üldapteegi tegevusluba olla ravimite hulgimüügi, tootmise ja tervishoiuteenuste osutamisega tegelevatel ettevõtetel ega ka ettevõtetel, kes on nendega valitseva mõju kaudu seotud. Valitsevat mõju omavatele ettevõtetele antakse kolmeaastane üleminekuperiood.

Samuti on komisjon teinud eelnõusse muudatuse, mille järgi saab vähendatud nõuetega haruapteeke edaspidi asutada ainult vähem kui 4000 elanikuga linnades ja maapiirkonnas.

Veel peab linnas paiknev üldapteek olema avatud vähemalt 40 tundi nädalas. Peale selle toetab sotsiaalkomisjon apteegibussi regulatsiooni kehtestamist, maal töötavatele apteekritele lähtetoetuse maksmist, väikesaartel apteegi avamise lihtsustamist ning proviisorite ja farmatseutide lugemist tervishoiutöötajateks.

Eelnõu on ajendatud riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsusest, mis apteekidele seni kehtinud asutamispiirangud tühistab. Riigikohtu otsus jõustub 9. juunil.

 


Hulgimüüjal on võim

Riigikontrolli audit „Ravimite hüvitamise korraldus” näitas, et viimase kümnendi jooksul on välja kujunenud olukord, kus ravimite hulgimüüjal on osaline või terviklik kontroll apteegi üle.

Valdav osa Eesti ravimiturust on koondunud sisuliselt kahe suure hulgimüügifirma – Tamro ja Margus Linnamäele kuuluva Magnumi – kätte.

Ravimiameti statistika järgi oli 2010. aastal 85,4% ravimite hulgimüügiturust kahe suurema hulgimüüja käes (Tamro käes 31,8% ja Magnumi käes 53,6%). 2011. aastaks oli nende turuosa küll vähenenud 80,6%, kuid püsib endiselt väga suurena. Väiksemate hulgimüüjate turuosa jääb kõigil 2–3% ringi.

Kahe hulgifirma omanduses või mõjusfääris on ka enamik Eesti üldapteeke. Magnumile kuulub või temaga on seotud apteegiketid Apotheka ja Südameapteek ning Tamrole kuulub Benu kett.

2012. aasta veebruaris, kui riigikontroll oma analüüsi tegi, oli kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris sisuliselt 81% ­Eesti apteeke.

Aastatel 2005–2007 suleti 15 maa-apteeki (umbes viis apteeki aastas), aastatel 2007–2012 on maa-apteekide arv vähenenud 20 võrra.