Õiguskantsleri ettepanek nr 21 "Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15 aastasena määratlemata"
Austatud juhataja! Lugupeetavad parlamendiliikmed!
Ma ei hakka ümber jutustama oma ettekannet, rõhutaksin ainult mõningaid momente. Teatavasti peab kodakondsuse seaduse kohaselt taotleja enne Eesti kodakondsuse saamiseks sooviavalduse esitamist elama riigis vähemalt kaheksa aastat elamisloa alusel. Lisaks on vajalik ka pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse olemasolu. Neid nõudeid aga ei ole võimalik täita inimesel, kellel puudus enne 15-aastaseks saamist elamisluba või polnud seda õigeaegselt pikendatud seadusliku esindaja tegevusetuse tulemusena, kuigi nad on faktiliselt püsivalt Eestis elanud. Käesolev ettepanek on põhjustatud sellest, et minu poole pöördus avaldusega noor inimene, kellel jäi elamisluba taotlemata. Tema vanem sai 1990. aastate alguses Eesti kodakondsuse ning tõenäoliselt eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. Kui laps läks 16-aastaselt taotlema Eesti kodaniku passi, selgus, et tema kodakondsus oli jäänud määratlemata. Tollane Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatas lapsevanemale, et seaduse kohaselt oli laps elanud Eestis seadusliku aluseta ning seda aega ei saa kodakondsuse taotlemisel arvesse võtta.
Olen seisukohal, et kirjeldatud asjaolusid arvestades on kodakondsuse seadus vastuolus põhiseaduse § 12.1 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega. See näeb ette, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda sarnaselt. Samuti võib võrdsuspõhiõiguse rikkumisega olla tegemist juhul, kui õigusliku regulatsiooni kujundamisel ei võeta arvesse olulisi erinevusi ning faktiliselt erinevaid olukordi reguleeritakse ühetaoliselt. Kõnealusel juhul koheldakse kodakondsuse taotlemisel erinevalt 15-aastaseks saanud püsivalt Eestis elanud isikuid sõltuvalt sellest, kas lapse seaduslik esindaja taotles alla 15-aastasele lapsele elamisluba.
Tuleb silmas pidada, et lapsel ei ole ju üldjuhul võimalik oma käitumise võitahtega mõjutada asjaolu, kas tema seaduslik esindaja taotleb ja pikendab talle õigeaegselt elamisluba. Seetõttu sõltub laps täielikult sellest, kas tema seaduslik esindaja on teadlik vastavatest kohustustest ning astub samme elamisloa taotlemiseks ja pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leian, et kodakondsuse seaduse § 6 punktides 2, 21 ja 22 toodud tingimuste kohaldamine on vastuolus põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega, kui isik on faktiliselt seaduses toodud perioodi jooksul püsivalt Eestis elanud, kuid talle jäi alla 15-aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu ning isik ei ole asunud hiljemalt püsivalt elama teise riiki. Kuna kõnealusest regulatsioonist puudutatud isikud võivad tänaseks olla jõudnud juba täisikka, on seaduse põhiseadusega kooskõlla viimisel vajalik ette näha ka üleminekuregulatsioon nende taotlejate suhtes.
Austatud Riigikogu, palun osundatud säte viia põhiseadusega kooskõlla! Tänan tähelepanu eest!