Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Indrek Teder, ravimiseaduse ettepaneku kõne Riigikogus

Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku nr 28 kõne Riigikogus, 1. juuli 2014.

 

Austatud juhataja, austatud Riigikogu!

Analüüsisin põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse alusel ravimiseaduses sätestatud ajutisi piiranguid üld- ja haruapteekide asutamisele.

Analüüsi tulemusel ning võttes arvesse, et sarnased piirangud on Riigikohtu üldkogu tunnistanud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks 09.12.2013 otsusega, leian, et ravimiseaduse kehtestatud piirangud üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ja muutmisel rikuvad põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koostoimes põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõigusega. Ka on Riigikogu käitumine Riigikohtu otsust eirates vastuolus põhiseaduse § 152 lõikega 2.

Lühidalt olen sellisel seisukohal järgneval põhjendusel. Riigikogu otsustas 21.05.2014 jätkata üld- ja haruapteekide asutamise piiramist kohtades, kus selleks on olemas piisav nõudlus, et apteegipidamine võiks majanduslikult ära tasuda ning kus seetõttu piirangute kadumise korral võiks eeldada konkurentsi elavnemist. Sellisel viisil apteekide asutamise vabadust piirates kohtleb seadusandja ettevõtjaid põhjendamatult ebavõrdselt ning kindlustab olemasolevate apteegipidajate positsioone apteegiturule siseneda või seal oma tegevust laiendada soovivate ettevõtjate arvel. Ehkki uued piirangud on ajutised (kehtestatud aastaks), kehtestati nendega taas Riigikohtu 09.12.2013 otsuse järgi 09.06.2014 lõppema pidanud põhiseadusvastane olukord, ilma et seda oleks tinginud objektiivne vajadus.

Riigikohus leidis, et asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt ning on põhiseadusvastased, kuid nende päevapealt kehtetuks tunnistamisel võiks samuti tekkida põhiseadusvastane olukord. Seetõttu otsustas Riigikohus oma otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi lükata, et seadusandja saaks vahepeal astuda vajalikud sammud, vältimaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist.

Riigikogu põhjendas vaidlusaluste rakendussätete ravimiseadusesse lisamist argumendiga, et kui piirangud ongi vastuolus põhiseadusega, siis nende kaotamisel tekiks muude meetmete kasutusele võtmata jätmisel veel halvem olukord, mistõttu on piirangud tekkinud ohu valguses põhiseaduspärased. Kui sellise argumendiga nõustuda, siis võiks Riigikogu piirangute kaotamist lõputult edasi lükata, sest Riigikogu saab oma tegevusetusega säilitada väidetava ohu. Lisaks on meetme põhiseaduspärasuse hindamisel oluline, et piirangute kaotamisega väidetavalt seotud oht on põhjustatud Riigikohtu otsuse täitmata jätmisest. Kohtuotsuse mittetäitmist ei saa õigustada ka proportsionaalsuse põhimõtte abil, kaaludes ühelt poolt kohtuotsuste täitmist kui põhiseaduslikku hüve ja teiselt poolt kohtuotsuse täitmisest (väidetavalt) tulenevat kahju.

Kuigi Riigikogu on põhjendanud ajutiste piirangute kehtestamist ajapuudusega, on regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks olnud piisavalt aega (ca neli aastat, sest Riigikogule esitati vastav seaduseelnõu juba 28.10.2010). Seadusandja tegevus annab tunnistust hoopis sellest, et tegelik põhjus on tahte puudumine seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise apteegiturul. Seadusandja tahte puudumine ei saa aga olla õiguslikult asjassepuutuv põhjendus põhiseaduse vastase olukorra jätkumisele. Põhiseadus piirab seadusandja tegevust sõltumata sellest, kas seadusandlikus kogus on tahe põhiseaduse normidest kinni pidada.

Tänan tähelepanu eest!