Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Indrek Teder, ravikindlustuse seaduse ettepaneku kõne Riigikogus

Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku nr 30 kõne Riigikogus, 11. november 2014.

 

Austatud juhataja, austatud Riigikogu!

Kõigepealt natuke probleemi õiguslikust taustast.

Erinevates vormides tööd tegevad isikud saavad ravikindlustuse erinevatel õiguslikel alustel. Võlaõigusliku lepingu alusel tulu teeniva isiku puhul on selleks ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5. See säte nimetab tingimused, mida võlaõigusliku lepinguga isik peab täitma, et saada ravikindlustuskaitset.

Üheks selliseks tingimuseks on sotsiaalmaksu maksmine. Tellijad peavad maksma riigile isiku eest iga kuu sotsiaalmaksu vähemalt nn sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summas. Sel aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohustus 105 eurot ja 60 senti ehk ümardatuna 106 eurot.

Teiseks tingimuseks on, et need 106 eurot maksaks nt töövõtulepingute alusel tööd tegeva isiku eest üks tema tellijatest. See tähendab, et kui inimene töötab nt töövõtulepingute alusel ja täidab töövõtu korras tellimusi mitmele kliendile, kes kõik kokku maksavad tema eest 106 eurot, siis jääb inimene ravikindlustuseta. See tähendab, et hoolimata sellest, et inimese eest on nõutud ulatuses maks ära makstud, kindlustuskaitset ta ei saa. Seda pelgalt põhjusel, et ravikindlustuse seadus ei võimalda isiku eest tasutud sotsiaalmaksusummasid kokku liita.

Keda see probleem puudutab?

See probleem puudutab eelkõige neid inimesi, kes ei tööta töölepingu alusel ega tegele ettevõtlusega. Need inimesed ei ole FIE-d. Nad elatuvad sellest, et teevad iga kuu väikesi tellimustöid mitmele erinevale tellijale. Üheltki tellijalt saadav teenustasu ei ole seejuures nii suur, et selle pealt makstav sotsiaalmaks oleks 106 eurot.

Selliseid inimesi ei ole Eestis väga palju. Maksu- ja Tolliameti andmetel on neid 63.

Miks esineb vastuolu põhiseadusega?

Asjaolu, et isiku eest erinevate tellijate makstud sotsiaalmaksusummasid ei liideta, toob kaasa inimeste erineva kohtlemise. Erinevalt koheldakse võlaõigusliku lepinguga isikuid sõltuvalt sellest, mitme tellija maksega täidetakse nn sotsiaalmaksu miinimumkohustust (kas 106 eurot maksab üks või mitu tellijat). Arvestades, et muus osas on nende inimeste olukorrad sarnased, tekib küsimus, kas erinev kohtlemine on õigustatud.

Analüüsinud ravikindlustuse seadust, leidsin, et see pole kooskõlas põhiseadusega. Selgitan.

Inimeste ravikindlustuseta jätmise tagajärjed võivad olla nii inimese kui ka riigi jaoks tõsised. Nii võivad inimesel areneda igasugused tõsised haigused, mida ta ei suuda omal kulul ravida. Hiljem võib riik saada selle pärast endale kohustuse kanda inimese eest hoolt tema elu lõpuni. See on üsna kulukas. Lisaks jääb riik ilma maksutulust, mida ta saaks, kui inimene oleks terve ja majanduslikult aktiivne. Kokkuvõttes ei pruugi soovitud kokkuhoid tegelikkuses kokkuhoiuga päädida.

Tõsi, kui seadus võimaldaks isiku eest makstud sotsiaalmaksusummasid kokku liita, tähendaks see riigile ressursikulu. See kulu pole aga ebamõistlikult suur. Sotsiaalmaksu summeerimine ei nõua Maksu- ja Tolliametilt suurt ressursikulu ega pikka ettevalmistusaega. Vaja on üksnes kokku leppida, millisel kujul edastab Maksu- ja Tolliamet andmeid Eesti Haigekassale. Selle eelduseks on aga, et seadus lubab sotsiaalmaksusummasid kokku liita.

Neil põhjendustel teen Teile ettepaneku viia ravikindlustuse seadus põhiseadusega kooskõlla.

Tänan!