Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Indrek Teder, kõrgete kehtetute riigilõivude ettepaneku kõne Riigikogus

Indrek Tederi kõrgete kehtetute riigilõivude ettepaneku kõne Riigikogus, 30.01.2014

 

Austatud juhataja, kõrgeauline parlament!

Tsiteerin põhiseaduse § 15 – igaühel, rõhutan – IGAÜHEL − on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Minu meelest on see äärmiselt oluline. Aga kas ikka iga isik saab pöörduda kohtusse, kui kohtulõivud on liialt kõrged?

Põhiseaduse § 12 sätestab väga üheselt ja selgelt võrdsuspõhiõiguse. Tulenevalt võrdsuspõhimõttest koosmõjus põhiseaduse §15 ja ka teistest normidest on isikul õigus minna kohtusse. Samas on ka võrdsuspõhimõte, et minna kohtusse, peab riigilõiv olema mõistlik ja minimaalne, mitte kujutama endast takistust. Aga kas erinevates valdkondades see nii ka tegelikult on? Kahjuks ei ole.

Analüüsisin ka õigusnorme ja järeldasin, et seadusandja ei ole loonud kohtusse pöördujate ja kohtunike jaoks normi, kuidas arvutada põhiseadusega kooskõlas olevat riigilõivu. Seda siis, kui kohus tunnistab riigilõivu ettenägeva normi põhiseadusega vastuolus olevaks ja peab määrama uue, põhiseadusega kooskõlas oleva riigilõivu.

Meil on siin tegu situatsiooniga (tugeva probleemiga), mille tõttu palun teil muuta minevikus – paar aastat tagasi kehtinud riigilõive, mis olid liialt kõrged ja seetõttu vastuolus põhiseadusega. Probleem on selles, et praeguseks on Riigikohus juba tegelenud üle 50 menetlusega (aastatel 2012, 2013), ja leidnud, et riigilõivud olid liialt kõrged ja seetõttu vastuolus põhiseadusega. Samuti on 2014. aastal juba näha kuue uue riigilõivu põhiseadusliku järelevalve algatamise taotlust. Ehk küsimus ja probleem on praegu kohtutes arutusel olevates asjades, mis on alguse saanud siis, kui need lõivud olid väga kõrged ja mis järjepanu jõuavad ja on veel jõudmas Riigikohtusse. Vanade lõivude õiguspärasuse hindamine veel tänagi on võimalik tänu kohtute antud tõlgendusele, et riigilõivu suuruse põhiseadusele vastavuse küsimust saab tõstatada väga pikka aega.

Meenutan, et 01.07.2012 jõustusid riigilõivud, mis olid varasematest oluliselt väiksemad. Tunnustasin toona justiitsministri ja seadusandja tegevust. Ühtlasi lootsin, et sellega on varasem väga kõrgete riigilõivudega seonduv probleem lõppenud. Praktika näitas midagi muud.

Kui öelda, et riigilõiv on kohtusse pöördumise õiguse piirang, siis peab see vastama kõikidele põhiseaduse nõuetele. Esiteks saab põhiõiguse piirangu kehtestada ainult seadusandja ning teiseks saab ja peab ka piirangu sisu ja ulatuse määrama seadusandja. Õigus peab olema määratletud ja etteaimatav ning kohtlema kõiki võrdselt. Praegu see nii ei ole, vaid õiguses on lünk.

Toon mõne näite. Lähtun seejuures seadusandja kaalutlusest – mida suurem hagihind, seda kõrgem riigilõiv.

Kohus leidis, et 6391 suurune riigilõiv on ülemäära kõrge ning määras konkreetse isiku jaoks tasuda tulevaks põhiseaduspäraseks riigilõivuks 3531 eurot. Teises asjas määras kohus 7349 suuruse põhiseadusega vastuolus oleva riigilõivu asemele 1500 eurot. Kas see on loogiline?

Järgmistes asjades, milles kaks erinevat kohut tunnistasid täpselt sama suure ehk 17 895 eurose riigilõivu põhiseadusevastaseks, määrasid nad uuteks riigilõivudeks ühel juhul 1000 eurot ja teisel 4154 eurot. Kas selline sarnases olukorras olevate isikute ebavõrdne kohtlemine ei ole mitte meelevaldne? Rohkem näiteid on näha minu ettepaneku lisana koostatud tabelist.

Praegune olukord on minu hinnangul puudutatud isikute hulka ja kohtusse pöördumise õiguse kaalukust arvestades äärmiselt ebamõistlik ja põhiseadusega vastuolus. See on põhiseaduslik probleem ja vajab seadusandja sekkumist.

Leian, et mõistlikum on sätestada vastav norm, et riigilõiv oleks aastatel 01. jaanuar 2009 kuni 30.juuni 2012, kui riigilõivud olid liigkõrged, väiksem.

Võib küsida, kas selline uus ja isikute jaoks soodne norm ei tekita uut tungi kohtusse pöörduda, vanu riigilõive vaidlustada ja riigilt raha tagasi nõuda. Leian, et vastus sellele küsimusele on eitav.

Üldreeglina sa kaitsed oma subjektiivset õigust. Üheks oluliseks seaduslikkuse põhimõtte osaks on tegutsemine seaduste ja nendes paikapandud tingimuste ja korra, sh tähtaegade raames. Kui isikule on antud vaidlustamise võimalus ja aeg, siis tuleb seda kasutada arvestades kehtivaid mängureegleid.

Austatud Riigikogu. Soovin rõhutada, et probleem liiga kõrgetest riigilõivudest on oma ulatuselt märksa suurem kui eelkirjeldatud sätte puudumine.

Leian, et õigusriigi põhimõttega ei ole kooskõlas see, et jätkuvalt tegelevad kohtud, kõik põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamust andvad asutused ja isikud ning menetlusosalised küsimusega, kas tänaseks kehtetud 01. jaanuar 2009 – 30. juuni 2012 kehtinud riigilõivu määrasid sisaldanud normid olid põhiseaduspärased või mitte. Kohus võib sisuliselt uppuda neisse menetlustesse. Seadusandja võiks lahendada ka selle probleemi.

Tänan!

Ettepanek nr 25 - Kehtetute kõrgete riigilõivude jätkuva mõju kohta kohtumenetluses