Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Indrek Teder, alaealise abordiõiguse ettepaneku kõne Riigikogus

Indrek Tederi ettepaneku nr 27 kõne Riigikogus, 19.06.2014.

 

Austatud riigikogu!

Pöördusin mõni aeg tagasi Riigikogu poole ettepanekuga viia põhiseadusega kooskõlla säte, mis minu hinnangul piirab liigselt alaealise õigust otsustada oma rasedus katkestada. Järgnevalt selgitan oma ettepaneku tegemise lähtekohti ja tagamaid. 

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 5 lg 2 keelab katkestada alaealise rasedust ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kui esindaja ei ole nõus, siis kohtu loata. Seega saab esindaja nõusolekust mööda minna kohtu loal, kuid igal juhul tuleb seaduslikku esindajat (vanemat või eestkostjat) teavitada rasedusest. Seda sõltumata asjaoludest, mis õigustaksid vanemate mitteteavitamist, näiteks valitseb seaduslikust esindajast lähtuv oht vaimseks või füüsiliseks vägivallaks lapse suhtes. Seega ei luba vaidlustatud säte arvestada alaealise küpsusastet ega kaaluda, kas seadusliku esindaja kaasamine oleks alaealise huvides. Selline jäik ja kaalumist mittevõimaldav norm on vastuolus põhiseadusega. Järgnevalt põhjendan, miks.

Sõltumata alaealisusest on inimesel põhiõigused. See tähendab, et ka alaealisel on põhiseaduse §-st 19 tulenev üldine vabadus- ja isikupõhiõigus. See põhiõigus hõlmab inimese õigust enesemääramisele mh soo jätkamist ja perekonna loomist puudutavates küsimustes. Sellest põhiõigusest tuleneb ka igaühe õigus vabalt otsustada enda kehalisse puutumatusse sekkumist. Põhiseaduse § 19 on aktuaalne seega ka tervise valdkonnas, s.t inimese läbivaatusel, opereerimisel, ravimite manustamisel jne.

Viidatud põhiseaduse säte kehtib ka alaealise ja tema vanemate vahelises suhtes. Tõsi, vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest. Vanemate põhiseaduslik hooldusõigus ja -kohustus on aga piiratud lapse õiguste ja huvidega. Sama tuleneb Eesti Vabariigile siduvast ja otsekohalduvast lapse õiguste konventsioonist. Nii tuleb tunnustada alaealise otsustusvabadust vastavalt tema võimete arengule ehk arvestades alaealise küpsust. Vanemlik võim taandub vastavalt lapse küpsusastmele.

Eestile siduv inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon sisaldab nõuet, mille järgi võib meditsiinitöötaja osutada tervishoiuteenuseid siis, kui inimene on selleks andnud vabatahtlikult oma teavitatud nõusoleku. Teisisõnu otsustab üldjuhul patsient ise, kas pärast kõikide poolt- ja vastuargumentide kaalumist lubada meditsiinilist sekkumist või mitte. Viidatud konventsioon ütleb, et arstiabi andmisel suureneb alaealise arvamuse osatähtsus võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega. Seega rõhutab inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon alaealise otsustusõigust vastavalt tema võimete arengule ehk küpsusele.

Koos otsustusõigusega peab olema tagatud alaealise privaatsus. Õigus privaatsusele tuleneb põhiseaduse §-st 26. See õigus on igaühe õigus, mis hõlmab teavet inimese keha ja vaimu seisu kohta. Põhiõigus privaatsusele kehtib ka arsti ja patsiendi vahelises suhtes, kus arstil tuleb tagada konfidentsiaalsus, et inimene julgeks arsti poole abi saamiseks üldse pöörduda. See tähendab, et kui alaealisele osutatakse tervishoiuteenust tema teavitatud nõusolekul, kehtib patsiendi usalduse kaitse ka tema vanema suhtes. Vanemal ei ole alati õigust saada arstilt teavet lapsele tervishoiuteenuse osutamise kohta.

See kõik kehtib ka alaealise raseduse katkestamisel. Seega peab alaealise abordi küsimuses vanemlik eestkoste taanduma raseda enesemääramise õiguse ees. Seejuures ei saa alaealist jätta ilma otsustusõigusest oma tervise ja kehalise puutumatusega seotud küsimuses ja privaatsusest üksnes seetõttu, et ta on alla 18-aastane. Seetõttu, kui alaealine on võimeline andma oma raseduse katkestamiseks teavitatud nõusoleku, pole põhjendatud täiendavalt nõuda vanema või muu kolmanda osapoole nõusolekut. Ka on teismelisel õigus privaatsusele ja arst–patsient usaldussuhte kaitsele olukorras, kus ta on põhjendatult oma seadusliku esindaja kaasamise vastu.

Minu vaidlustatud säte välistab alla 18-aastase iseseisva otsustusõiguse tema vanemate või eestkostja kasuks. Seejuures ei tohi naistearst teha põhjendatud erandit teismelisele, kes ise on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Arst peab nõudma vanemate või eestkostja teavitamist ka juhul, kui see oleks neist lähtuvatel põhjustel raseda huvidega vastuolus. Erandina on võimalik asendada seadusliku esindaja nõusolek kohtu loaga, millest ei ole aga kasu, kuna kohtu loa taotlemise eelduseks on seadusliku esindaja teavitamine ja keeldumine nõusoleku andmisest.

Analüüsi tulemusel leian, et raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 5 lg 2 on liiga jäik ja seepärast vastuolus põhiseadusega. Viidatud säte keelab katkestada alaealise rasedust ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta või kohtu loata. See säte piirab ebaproportsionaalselt alla 18-aastase enesemääramise õigust, seades teda liigselt sõltuvusse oma vanematest või eestkostjast. Ühtlasi ei taga säte alaealise õigusi privaatsusele ja tervise kaitsele. Selgitan. Alla 18-aastane ei saa selle sätte järgi katkestada rasedust turvaliselt ja ilma vanemaid või eestkostjat asjasse pühendamata. Seejuures ei luba säte arvestada alaealise küpsusastet ega ka kaaluda, kas seadusliku esindaja kaasamine oleks alaealise huvides.

Minu arvates võiks seadusandja selle põhiseadusvastase sätte põhiseadusega kooskõlla viimisel kaaluda, kas taastada eelnevalt kehtinud lahendus, s.t et alaealise abordi küsimuses lähtutaks võlaõigusseaduse sättest, mis reguleerib tervishoiuteenuse osutamist alaealisele. Võlaõigusseadus sisaldab selles küsimuses minu hinnangul piisavalt tasakaalustatud regulatsiooni. Selle seaduse järgi kuulub piiratud teovõimega patsiendi puhul õigus saada tervishoiuteenuseid teavitatud nõusoleku andmise põhimõttel patsiendile endale niivõrd, kuivõrd patsient on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Vastasel juhul langetab otsuse tema eest tema seaduslik esindaja. Kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.

Kui see säte on piisavalt hea, et alaealine võib ise otsustada oma vähiravi või neeruoperatsiooni, siis miks ei võiks ta sama sätte alusel otsustada katkestada oma rasedust? Raseduse katkestamisele eelnevalt võib alaealisele pakkuda lisaks muule tavapärasele nõustamisele psühholoogilist ja kriisinõustamist.

Tänan kuulamast!