2.- 4. novembril külastasid Eesti õiguskantslerit Leedu ombudsman Albina Radzevièiūtė ning tema nõunik Dalia ®ukauskienė. Leedu ombudsmani Eesti-visiidi eesmärk oli tutvuda õiguskantsleri järelevalvega vanglate üle ja õiguskantsleri kontrollkäikude korraldusega.
Leedu ombudsmanile tutvustati Murru vanglat - üht Eesti suurimat laagertüüpi kinnist meestevanglat, mis viib täide vabaduskaotuslikke karistusi ning kus kannab karistust umbes 1600 kinnipeetavat.
Samuti osales Leedu ombudsman õiguskantsleri kontrollkäigul Pärnu Vanglasse. Pärnu Vangla on kinnine kambertüüpi vangla, mille kahes eluosakonnas on kohti kokku 114 kinnipeetavale. Keskmiselt viibib Pärnu Vanglas 100 kinnipeetavat.
Pärnu Vangla direktor, tema asetäitja ning osakondade juhatajad andsid ülevaate vangla tööst ning probleemidest kinnipeetavate õiguste ning hea halduse tavade tagamisel. Ringkäigul vanglas tutvuti eluosakondade, kartserite, kokkusaamisruumide, raamatukogu, meditsiiniosakonna, olme- ning vaba aja veetmise ruumidega. Viidi läbi õiguskantsleri usalduslikud vestlused vanglaametnike usaldusisikute, sotsiaaltöötajate ja kaplaniga ning usalduslik vastuvõtt kinnipeetavatele.
Ombudsman Albina Radzevièiūtė on üks viiest Leedus tegutsevast ombudsmanist, kes vaatab läbi kaebusi, mis puudutavad riigiasutuste ja institutsioonide ametnike tegevust ja ametikoha kuritarvitamist.
„Üldjoontes on kinnipidamistingimused Eestis ja Leedus sarnased“, ütles Leedu ombudsman peale kahepäevast tutvumist Eesti vanglasüsteemiga. „Ja just kinnipidamistingimused on üks näitaja, mis mõjutab oluliselt kinnipeetavatelt laekuvate kaebuste hulka, mis on ka Leedus suur nagu Eestiski“, lisas Albina Radzevièiūtė
„Kuid on ka silmatorkavaid erinevusi. Näiteks ei ole Leedus vanglad ülerahvastatud nagu Eestis. Eesti vanglates ei ole tagatud 2,5 ruutmeetrit normpinda kinnipeetava kohta, nagu nõuded ette näevad. Leedus on see nõue 3 ruutmeetrit kinnipeetava kohta, mis Leedu vangile on ka reaalselt võimaldatud. Selles mõttes on Leedus kinnipeetava olukord parem. Leedus on 14 vanglat 7000 vangiga, Eestis on 7 vanglat üle 4500 kinni peetava isikuga. Kui Eestis on poliitiline suundumus vanglaid veelgi vähendada, siis on huvitav jälgida, kuidas on Eestis edaspidi võimalik saavutada iga vangi kohta nõutav normpind“, arutles Leedu ombudsman.
„Kuid ka Leedul on, milles Eestist eeskuju võtta - Leedus ei ole veel kambertüüpi vanglaid, meil on kõik laagertüüpi kolooniad“, märkis Leedu ombudsman. „Siin on Leedul veel arenguruumi“.
Nii Leedu ombudsman Albina Radzevièiūtė kui ka Eesti õiguskantsler Allar Jõks hindasid koostöö vormis toimunud kontrollkäike vanglatesse vastastikku kasulikuks kogemustevahetuseks.
„Leidsime, mida Eesti õiguskantsleri vanglakontrollkäikude praktikast ka Leedus rakendama hakata“, tõi Leedu ombudsman esile. „Näiteks kaasab Allar Jõks kontrollkäikudele parlamendikomisjonide liikmeid ning parlamenti informeeritakse kontrollkäikude järeldustest. Meil Leedus sellist praktikat seni ei ole olnud ning see on hea näide, mida kasuliku kogemusena üle võtta. Kinnipeetavate reaalne olukord tuleb viia parlamendini, sest just seal tehakse kinnipeetavate tingimusi mõjutavaid seadusandlikke otsuseid“, ütles Albina Radzevièiūtė.
„Ma kadestan Leedu olukorda, kus kinnipeetavate üldtingimused on mitmes mõttes paremad kui Eestis“, järeldas Allar Jõks kokkuvõtvalt. „Kui vanglates on põhiseadusele vastavad tingimused ning kinnipeetavate põhiõigusi ei rikuta, siis on suurem tõenäosus, et karistuse ärakandnud isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. Seega on normaalsete tingimuste loomine vanglates tegelikult kuritegevuse ennetamine iga kodaniku jaoks, ja siin on Eestil, kuhu areneda“, hindas Allar Jõks.