Andra Reinomägi, "Vaesuses elavad lapsed vajavad abi", Saarte Hääl

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõuniku Andra Reinomägi arvamuslugu "Vaesuses elavad lapsed vajavad abi", Saarte Hääl 15.05.2012

Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal absoluutses vaesuses 18,6% alla 18-aastastest lastest ehk pea iga viies Eesti laps. Absoluutne vaesus tähistab ühiskonnas kokkulepitud elatusmiinimumi piirist allapoole jäänuid. Peaaegu samapalju lapsi – 19,5% – elab suhtelises vaesuses, mis iseloomustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust isikute sissetulekutes.

Õiguskantsler lasteombudsmanina koostas laste vaesusest ülevaate ja kutsus osapooled ümarlaua taha, et otsida laste vaesuse probleemile lahendusi. Ümarlauale olid palutud riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Abi otse lapsele

Ümarlaual osalejad tõdesid, et laste vaesus on tõsine probleem ühiskonnas ja sellega peab tegelema. Lapsepõlves kogetud vaesus mõjutab kogu inimese elukäiku ja seeläbi ühiskonda tervikuna. Vaesus takistab laste arengut ning avaldab mõju nende toimetulekule nii täna kui ka hiljem täiskasvanuna. Kehvade olmetingimuste ja toidunappuse kõrval tähendab vaesus ka koolivahendite puudumist, sõltuvusprobleeme ja riskikäitumist, aga ka sotsiaalset tõrjutust ja emotsionaalseid pingeid.
Nii lasteombudsman kui ka ümarlaual osalejad tegid mitu ettepanekut laste vaesuse leevendamiseks. Rõhutati otse lastele suunatud teenuste tähtsust – näiteks koolitoidu võimaldamine ning logopeedi- ja psühholoogiteenuse osutamine.

Olulised on ka peresid toetavad teenused, näiteks tugiisiku- ja lapsehoiuteenus. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tööhõives osalemiseks on kriitilise tähtsusega transpordikorraldus, seda eriti maapiirkondades. Tähtis on toetada ka vanemaks olemise ja laste kasvatamisega seotud teadmiste levikut. Rahaliste toetuste osas tõstatati ümarlaual enim küsimusi toimetulekutoetuse suuruse ja maksmise põhimõtete kohta.

Erinevate ettepanekute kõrval jäi kõlama mõte, et senisest paremini tuleks tööle panna juba olemasolevad lastekaitse- ja sotsiaalsüsteemid: kindlustada näiteks elatise maksmine ühe vanemaga kasvavatele lastele, parandada erinevate spetsialistide vahelist võrgustikutööd lähtuvalt juhtumikorralduse põhimõtetest ning avalikkuses rõhutada abivajavate laste ja perede varase märkamise tähtsust. Kuigi ettepanekuid kõlas ümarlaual palju ja arutelu oli aktiivne, ei jõudnud ümarlaual osalejad kokkulepeteni ettepanekute elluviimise osas.

Lahendusi on vaja kohe

Lasteombudsman koostas ümarlauast kokkuvõtte ja palus riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti linnade liidult ja Eesti maaomavalitsuste liidult seisukohta esitatud ettepanekute kohta. Lasteombudsman palus välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.
Lasteombudsman Indrek Tederi arvates tuleb vaesuses elavatele lastele abi leida kohe. Tuleb ületada poliitiline vastasseis ning jõuda kokkuleppele nii kohalike omavalitsuste, riigi kui ka kolmanda sektori tegevuses. Kiiresti tuleb kokku leppida lahendustes, mida saab vaesuses elavatele lastele otse suunata. Teisalt tuleb läbi mõelda sotsiaalkindlustuse- ja hoolekandesüsteemide võimalused laiemalt, et vältida laste ja lastega perede vaesusesse sattumist.

Laste vaesuse mõjud on pikaajalised ja neil on ühiskonna jaoks kõrge hind. Vaesus mõjutab inimese võimalusi ühiskonnas osaleda. Lastel endal puuduvad võimalused oma olukorda parandada. Lasteombudsman leiab, et kui vanemad, kellel lasub esmane laste eest hoolitsemise kohustus, ei suuda tagada laste kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi, peab sekkuma riik ja aitama nii lapsi kui ka vanemaid. Seadusandja otsustada on see, kuidas ümarlaual kõlanud ettepanekutega edasi minna. Laste vaesuse puhul on selge, et lahendustega viivitada ei saa.