Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Andra Reinomägi, "Suur on suur vaid väikese kõrval", Eesti Päevaleht.ee

 
Andra Reinomägi, õiguskantsleri nõunik
Arvamusartikkel Eesti Päevalehes, 01.06.2011
 
„Suurtel inimestel pole kunagi midagi lõbusat. Neil on ainult kuhjaviisi igavat tööd ja pentsikud riided, ja konnasilmad, ja kumminaalmaksud,“ arvas Pipi suureks saamisest.
 
Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguse seisuga Eestis kokku 246 000 0-17aastast last. Lapsed moodustasid kogu elanikkonnast 18% ehk pea iga viies inimene on laps. Kui palju teavad suured väikeste muredest ja rõõmudest? Ja vastupidi?

 

Ühiste põhimõtete kokkuleppimine
 
Lastekaitsepäeval räägitakse laste õigustest keskmisest enam. Laste õiguste kaitse olulisusele juhtis tähelepanu ka möödunud nädalal avalikkuse arutelu all olnud lugu väärkohtlemisest.
 
Samas tekib õigustatult küsimus: kas ühiskond märkab lapse õiguste kaitsmise vajadust vaid selliste äärmuslike juhtumite valguses või tuleks neile teemadele tähelepanu juhtida ka muudel aegadel?
 
Õiguskantsler lasteombudsmanina peab laste ja perede riikliku arengukava koostamist laste õiguste edendamise seisukohalt väga oluliseks. Sotsiaalministeeriumi esimene püüd saada arengukava koostamisele valitsuse heakskiitu 2010. aastal kahjuks luhtus.
Ministeerium otsustas koostamise protsessi sellele vaatamata jätkata. Arengukava vajalikkust on rõhutanud nii Eesti-sisesed kui ka rahvusvahelised organisatsioonid. Kava eriline väärtus seisneb selle eesmärgis – leppida üleriiklikult kokku laste- ja perepoliitika pikaajalised arengusuunad. Ühtlasi rõhutab kava laste väärtustamise ja laste õiguste edendamise vajadust läbi teadmistepõhise poliitikakujundamise. Õiguskantsler julgustab valitsust laste ja perede arengukava riiklikuna kinnitama.

 

Põhjanaabrite juures korraldab lasteombudsman regulaarseid küsitlusi
 
Teadmaks tänaste poliitikate kujundamise alguspunkti, peame endilt küsima, kus Eesti ühiskond laste ja peredega seotud väärtushinnangutes ja teadmistes asub. Ühiskonnas valitsevaid hoiakuid laste õiguste, kaasatuse ja vanemate teadlikkuse osas mõõdetakse vähe.
2008. aasta RISC uuringust ilmneb, et vanemad tunnetavad ebakindlust oma käitumise osas ning pooled vanematest tunnistavad, et ei oska alati oma soove lapsele selgeks teha. Probleem on vanemaks olemisega seotud pingete ja emotsioonide juhtimine. Lapse arvamuse küsimist ja samal ajal ka sellega arvestamist väärtustavad vaid neli inimest kümnest.
 
Lapsepõlvesotsioloogid rõhutavad lapsepõlve väärtustamise olulisust siin ja praegu: lapse heaolu mõõtmist tema tänases rollis – lapsena – mitte tuleviku töötaja, maksumaksja või lapsevanemana.
 
Põhjamaad, näiteks Soome ja Rootsi, on laste arvamuse küsimist riiklikult tähtsaks pidanud. Soomes korraldab lasteombudsman regulaarselt laste ja noorte hulgas küsitlusi, selgitades nende hoiakuid ja teadmisi oma õiguste ja kohustuste osas ning analüüsides laste heaolu erinevaid aspekte. Rootsi elutingimuste uuringu raames on leibkonnaküsitlusele lisatud eraldi küsimustik, millele vastavad ka leibkonna 10-18-aastased lapsed. Laste kaasamine ja laste häälega arvestamine erinevate tasandite otsustustes peaks saama heaks tavaks ka Eestis. Laste olukorra kaardistamine ja analüüsimine laste endi arvamust küsides on üheks prioriteediks ka lasteombudsmani institutsiooni puhul Eestis.

 

Laste joonistused kõnelevad tõsistest muredest
 
Ärgitamaks lapsi oma õiguste teemal kaasa mõtlema ning tutvustamaks ühtlasi lasteombudsmani institutsiooni kutsus õiguskantsler lapsi joonistama. Osavõtt oli aktiivne: kokku laekus lastelt üle tuhande pildi. Sellest, mida lapsed oma õigusi kujutades joonistasid, võib täna laste jaoks oluliste teemade kohta mõndagi järeldada, paraku ka tõsiseid muresid.
 
Laste jaoks on kodu, perekond ja vanemad kõige tähtsamad. Piltidelt peegeldus selge sõnum: lapsel on õigus mõlemale vanemale. Teema, mida lastepoliitika kujundamisel tähtsustada – kuidas toetada perede koostoimimist. Lastele oli äärmiselt oluline ka puhkus ja mäng, sealhulgas suhtlus sõpradega.
 
Sotsiaalsete võrgustike säilimine ja neis osalemise toetamine on laste enesehinnangu ja kaasatuse seisukohalt oluline, seda eriti majanduslikult keerulistel aegadel. Ka see on koht, kus riik poliitikaid kujundades tänaste laste arenguvõimalustele, seega enda jätkusuutlikkusele rohkem tähelepanu pöörata saab. Keeruliste teemadena toodi piltidel esile ka vägivallaküsimused, vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid, lapse hooletusse jätmine.

 

Laste õiguste kaitses on veel palju ära teha
 
Ühiskonnas valitsevate hoiakute muutmine on pikaajaline protsess. Tänaseid väärtushinnanguid ja nende seost inimeste tegeliku käitumisega tuleb jälgida ja kujundada pidevalt. Kuniks me räägime laste õiguste kaitsmisest üksnes laste ja vanemate eraldamise kontekstis, on laste õiguste edendamise ja lapsesõbraliku ühiskonna kujunemiseni pikk tee.
 
Laste õiguste kaitse olulisuse mõtestamist ja seotust igapäevaste tegemistega on senisest enam tarvis. Et lapse õiguste kaitse, lapse kui partneri ja inimese märkamine oleks iseenesest mõistetav igas elusituatsioonis. Vastavate hoiakute kujundamine ühiskonnas on üks lasteombudsmani prioriteete laste õiguste edendamisel.
 
Tänases täiskasvanute maailmas on laste märkamisele ja lapsesõbralikkusele kindlasti enam ruumi. Lasteombudsmanina on laste õiguste edendamisel oluline luua järjepidev ühiskonna, sh laste endi teadmisi ja hoiakuid analüüsiv uuringupraktika. Enese kõrvalt nägemine lapse pilgu läbi võib anda asjadele hoopis teise tähenduse.
 
Laste kaasamine annab lastele sõnumi, et nende arvamus on ühiskonnale oluline, et sellest sõltub neid endid ümbritsev keskkond. Laenates loo pealkirja mõtte tänavuselt noorte laulupeolt, oli eesmärgiks juhtida tähelepanu suurte ja väikeste üksteise märkamisele ja paremale mõistmisele. Et suureks saamises terendaks ka muud peale konnasilmade ja kumminaalmaksude. Et 2018. aastal võiksime Eesti kohta öelda: märkava ja lapsesõbraliku ühiskonnaga 100-aastane Euroopa Liidu eesistujamaa.