Lapseõiguste eriprogramm Just Filmil
Sõprus, üksindus, eneseotsimine, võitlus koha eest päikese all, vägivaldsed vanemad, tundmatu õigussüsteem, sõjakeeris, kirjutamata reeglid, tervisekaotus, lähedus, armumine, unistused, üksteise leidmine. Kõik need ja mitmed teised teemad on omavahel põimunud JustFilmi lapse õiguste eriprogrammis.
15.-25. novembrini toimub Tallinnas Pimedate Ööde Filmifestivali raames 12. laste- ja noortefilmide alafestival Just Film. Lasteombudsman koostöös Justiitsministeeriumi ja festivali korraldajatega on pannud kokku lapse õiguste eriprogrammi, mis suunab tähelepanu lapsi ja noori puudutavatele teemadele. Lapse õiguste programmi on koondatud filmid, mis laste ja noorte elu kujutades räägivad lapse õigustest, tänapäeva kaootilises maailmas ellu jäämisest, koolis ja kodus hakkamasaamisest, eakaaslaste ja vanematega suhtlemisest, lubatu ja lubamatu piiride proovimisest, õigusrikkumistest, sõltuvusainete tarvitamisest, vägivallaga toimetulekust - ehk kokkuvõttes kõigest sellest, kuidas toetavates, karmides või ka lausa ebainimlikes tingimustes jääda ikkagi lapseks ja nooreks oma soovide, unistuste ja igapäevaga.
Kuidas olla laps? Kuidas hoida lapsepõlve? Kui erinevad võivad olla väikeste inimeste igapäevareaalsused maailma eri paigus, millega toime tulla? Just Filmi lapse õiguste eriprogrammis linastuvad filmid püüavad kaameraobjektiivi kaudu lapsepõlve eripalgelisust tabada.
Kõnealused teemad ei ole kerged. Kuid ka nende juures leiab helgeid, isegi lõbusaid momente. Filmid tuletavad meelde, et raskest olukorrast on väljapääs. Seejuures on kõige tähtsam teiste inimeste abi ja tähelepanu. Lapsel endal pole keerulist olukorda alati võimalik muuta – ta sõltub vanematest. Läheduse ja sõltuvuse tõttu ei saa laps alati ennast aidata ise, vanematest rääkimata. Kui perekonnas eeskujuks olevad rollimudelid ei toeta lahenduste otsimist, peab väljastpoolt perekonda tulev abi aitama olukordi lahendada. Kaamerasilm vahendab vaatajatele olukordi, kus lapsed püüavad end ja üksteist eluraskuste, täiskasvanute ja ülekohtu eest kaitsta – igaüks omal moel, olgu see siis endasse sulgudes, agressiivseks muutudes või otseselt põgenedes. Nendes olukordades ongi tähtsaim jõuda inimesteni, kes suudavad aidata.
On kurb, kui vanemate endi lapsepõlvest kaasasaadud vägivaldsed käitumisjooned antakse edasi lastele, mõtlemata sealjuures nende tegelikule mõjule ja tagajärgedele: võõrandumisele, vihkamisele, vägivallale. Laste vastu suunatud vägivalda ei saa õigustada. Ka vägivald, mida kasutatakse kasvatuslikul eesmärgil, pole lubatud – autoriteet ei saa põhineda hirmul ja valul, autoriteet saab toetuda vaid mõistmisele, vastastikusele austusele ja toele.
Hea meel on tõdeda, et suurem osa Eesti ühiskonnast toetab laste kasvatamist vägivalla vabal viisil ja see on heaks aluseks selle põhimõtte kirjutamisele ka lastekaitse seadusesse. Õiguskantsler lasteombudsmanina on välja öelnud, et laste kehaline karistamine ei ole lubatav. Laste kehalise karistamise selgesõnaline taunimine seadusandluses kannab endas selget sõnumit ühiskonna väärtuste kujundamisel. Võrreldes Põhjamaadega on Eestis siiski veel suur hulk neid vanemaid, kes lapse kehalist karistamist teatud olukordades mõistetavaks peavad. On selge, et seadusesätte kõrval vajavad vanemad toetust ja nõuandeid, kuidas lapsi kasvatada, kuidas seada piire ja end kehtestada, kuidas emotsioonidega toime tulla. Selleks on lasteombudsman kutsunud erinevaid spetsialiste üles vanematele tutvustama kasvatusmeetodeid, mis oleksid vägivallavabad ja toetaksid lapse arengut.
Pereteemade kõrval haarab Just Filmi lapse õiguste eriprogramm laste suhteid korrakaitse- ja hoolekandesüsteemidega, juhtides tähelepanu süsteemides peituvatele kitsaskohtadele ja puudustele. Ka neis last abistavates või karistavates süsteemides töötavatel inimestel on hea aegajalt enda ja süsteemi kohta kriitiliselt küsida, kas senine asjade korraldus ikka seisab hea lapse huvide ja inimõiguste eest ning mida annaks lapsesõbralikkuse suhtes parandada.
On hea meel, et PÖFF ja Just Film on lapse õiguste väärtustamise esile tõstnud! See kannab sõnumid noorteni, aga ka täiskasvanuteni, kes lapsi aidata ja kaitsta saavad. Lapse õiguste eriprogrammi valitud filmid pakuvad mõtteainet nii nooremale kui vanemale filmivaatajale ja kõnelevad mitmetest valuteemadest Eesti ja teistes ühiskondades. Filmid pakuvad võimaluse probleeme lahata nii laste kui täiskasvanute poolt vaadates ja toovad ilmekalt esile lapsepõlve keerukuse selle helguse taustal ning täiskasvanuks saamise seotuse lapsepõlves kogetuga. Ka selle, kui raske on argimustreid oma eludes muuta ja murda.
Lasteombudsman ja justiitsministeerium kutsuvad kõiki Just Filmile lapse õiguste eriprogrammi filmitegelastele kaasa elama, kriitiliselt meid ümbritsevat lahti mõtestama ja üksteist märkama! Lapse õigused puudutavad igaüht.