Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron: Kas investeerida pargi ilulihvi või pargis hängivatesse noortesse?

Postimees, 25. september 2018

Palju on räägitud noortest, kes parkides ja muudes avalikes kohtades kogunevad ja õigusrikkumisi toime panevad. Olukorda on emotsionaalselt arutatud, poliitikud on läbi pargi jalutanud ja lubadusi jaganud. Kõlavalt on välja kuulutatud, et vaja on nn probleemsete noortega tegelemise keskust. Kuid sõnadest peab jõudma tegudeni ning teod kajastuvad lõpuks ikka rahanumbrites.                               

Numbritest on ajendatud ka teadlikult provotseeriv pealkiri. Lugedes trükimeediast, et vastavatud Tammsaare pargi remont läks maksma 6,3 miljonit eurot, tekib küsimus, kas oleme ikkagi jõudnud sellisele tasemele, et kulutada nii palju raha parkide ilulihvi peale, kui neissamades parkides kogunevad igavlevad korrarikkujad, kelle probleemide lahendamine nõuab samuti raha. 

Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul on Tallinnas umbes 200–300 noort, kes on politsei pideva tähelepanu all. Mis maksaks nende noorte õigele teele suunamine? 2015. aastast on Eestis kasutusel mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) programm. Tegemist on tõenduspõhise psühhoteraapiaga, mis tugineb teadusuuringutes kinnitust leidnud teadmistele ja mille tõhusus on tõendatud. MDFT programm on mõeldud suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele ja noortele ning nende peredele. Ühe lapse MDFT-teraapia maksab  3000–4000 eurot.[1] Seega saaks ühe kuuendiku Tammsaare pargi ümberehitusele kulutatud summa eest pakkuda kõigile politsei huviorbiidis olevatele Tallinna noortele pereteraapiat.

Loomulikult on see lihtsustatud ja võimendatud vastandus. On selge, et nende noortega tuleb tegeleda pikka aega ja kompleksselt. Ka ei ütle ma, et linna ei peaks heakorrastama. Küsimus on, millises mastaabis saame seda endale lubada. Küsimus on prioriteetides, mitte raha puudumises.

Riigil, aga ka linnadel ja valdadel peaks olema pikaajaline läbimõeldud strateegia laste ja noorte valdkonna rahastamise kohta. Investeeringuid ei peaks tegema tulekahju kustutamise põhimõttel. Pakutavad lahendused peavad põhinema olukorra analüüsil, mitte emotsioonidel. Hea meel on tõdeda, et selliseid analüüse meil aeg-ajalt ka tehakse.

Keda tegelikult huvitab, mis on laste ja noorte raskete käitumisprobleemide taga ja mida saaks ära teha nende lahendamiseks, võiks tutvuda Praxise värske uuringuga „Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs“. Muu hulgas selgub uuringust, et raskete käitumisprobleemidega lastel on tavaliselt psüühikahäired ja peale selle alkoholi- või narkosõltuvus. Nende laste ja noortega tegelemiseks tuleb panustada kooli tugispetsialistidesse, parandada juhtumikorraldust ja psühhiaatrilise abi kättesaadavust. Tuleb parandada selliste perepõhiste teenuste nagu MDFT kättesaadavust ja koolitada uusi terapeute.

Lõpetuseks – lepime kokku, et lahendame laste ja noortega seotud probleeme süsteemselt ning teadmis- ja teaduspõhiselt.

 


[1] Võrdluseks: kinnise lasteasutuse (endise nimega erikool) teenusekoha maksumus on 75 eurot ööpäevas, seega ligi 2325 eurot kuus (allikas: Praxise 2018 uuringu aruanne). Ühe vangi ülalpidamiskulu on 1597 eurot kuus (allikas www.vangla.ee).