NÄDALA SÜNDMUS 22. veebruar 2007
21. – 22. veebruaril toimus õiguskantsleri kontrollkäik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse ja Elva Väikelastekodusse.
Psühhiaatriakliiniku kontrollkäigul tõdes Allar Jõks, et kliinikut võib eeskujuks seada teistele psühhiaatrilise abi osutajatele, kuna kogu tegevus on hästi ja patsiendikeskselt korraldatud.
Samas leidis õiguskantsler mitmeid puudusi. Näiteks rikutakse kliinikus patsientide põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele, kuna isikuid jälgitakse ilma seadusliku aluseta videojärelevalve süsteemi kaudu. Samuti riivab omandiõigust patsientide ja külastajate asjade läbiotsimine ning keelatud esemete äravõtmine ilma selleks seaduslikku alust omamata. Seadusliku aluse vajalikeks tegevusteks peavad algatama vastutavad ministeeriumid.
TÜK psühhiaatriakliinikus toimus 21. veebruaril õiguskantsleri ja nõunike kohtumine kliiniku juhtkonna ja töötajatega probleemide arutamiseks ning ringkäik kliinikus, kus õiguskantslerit huvitas eelkõige olukord tahtest olenematu ravi ja lastepsühhiaatria osakondades. Õiguskantsler korraldas usaldusliku vastuvõtu kliiniku töötajatele ja patsientidele, kus isikud said segamatult õiguskantslerile probleemidest rääkida. Psühhiaatriakliiniku kontrollkäigu lõpetas kokkuvõttev nõupidamine.
Kõigepealt märkis õiguskantsler, et psühhiaatriakliinikus on väga hea sisemine dokumentatsioon. Kehtestatud on ammendavad kliinikusisesed õigusaktid, mis aitavad tagada ühetaolist menetlust patsientidega suhtlemisel.
Väga heas korras on Allar Jõksi hinnangul lasteosakond, kus on ka Eestis unikaalne blokk söömishäiretega laste raviks.
Samuti on tagatud kiire pääs ambulatoorsele psühhiaatri vastuvõtule, see leiab aset mõne päeva jooksul, mõnikord saab vastuvõtule isegi samal päeval. Ööpäevaringselt töötab ka valvearst.
Hästi on organiseeritud ka koostöö Tartu Maakohtuga, kõik tahtest olenematu ravi kaasused vaadatakse kohtu poolt läbi 48 tunni jooksul ravi algusest.
Kliinikus ravil viibivatele isikutele on teatavaks tehtud nende õigused ja kohustused kliinikus. Igas osakonnas on nähtavale kohale paigutatud osakonna sisekord. Tagatud on isikute kaebuste ja ettepanekute arvesse võtmine, igas osakonnas on olemas info kliinikusiseste kaebevõimaluste kohta ning kaebuste vormid ja postkastid kaebuste kogumiseks.
„Üldjoontes on psühhiaatriakliinikus palju tehtud selleks, et isikute põhiõigused oleksid kaitstud. Kliinikut võib kindlasti seada eeskujuks teistele psühhiaatrilise abi osutajatele, kuna tegevus on hästi, sujuvalt ja patsiendikeskselt korraldatud”, tunnustas Allar Jõks.
Puudustest tõi õiguskantsler kõigepealt välja isikute jälgimise videovalvesüsteemi kaudu, mis ei ole kooskõlas eraelu puutumatuse põhimõttega. Kõigis psühhiaatriakliiniku osakondades on kasutusel videovalvesüsteem. Kaamerad paiknevad pidevalt jälgimist vajavate patsientide palatites ja üldruumides (v.a tualetid ja du¹¹iruumid).
Tulenevalt põhiseadusest on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Eraellu võib sekkuda vaid riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste poolt seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Põhiseaduse kaitsealasse kuuluvad eelkõige füüsiline ja vaimne puutumatus, isiku identiteet ning õigus oma kujutisele. Füüsilist ja vaimset puutumatust võib muuhulgas riivata ka isiku jälgimine. Sisuliselt on psühhiaatriakliinikus tegu jälitustegevusega varjatud jälgimise vormis. Nimetatud tegevust reguleerib jälitustegevuse seadus, mis aga ei anna tervishoiuteenuse osutajatele õigust jälitustoimingute tegemiseks. Lisaks on jälitustegevuse läbiviimine lubatud ainult juhul, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada isiku põhiõigusi vähem riivaval viisil. See nõue haakub ka põhimõttega, et riik peaks isikute eraellu sekkuma võimalikult vähesel määral.
Isikute filmimine ja selle salvestamine riivab ka isikute põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võiks isikuandmete töötlemine andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks kõne alla tulla vaid konkreetse üksikjuhtumi lahendamiseks, kui teatud põhjustel on mõne konkreetse patsiendi jälgimine vajalik, kes võib iseendale ohtlik olla. Isikuandmete töötlemisel peab olema väga selge eesmärk ja õiguslik alus. Käesoleval ajal see puudub.
„Isikute jälgimine kliinikus videovalve kaudu ning kaamerate poolt edastatava info salvestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega, selleks puudub kliinikul seadusest tulenev alus”, märkis Allar Jõks. Eriti riivab õigust eraelu puutumatusele videosalvestiste säilitamine ilma isiku enda teadmata ning loata. Kuigi patsiente teavitatakse kliinikus videovalve olemasolust ruumidel oleva sildiga, ei tohi õiguskantsleri hinnangul ka sel juhul salvestada ilma seadusliku aluseta. „Patsientide jälgimiseks vajalik õiguslik alus tuleb siin anda sotsiaal- justiits- ja siseministri koostöös”, märkis õiguskantsler.
Teise olulise puudusena tõi õiguskantsler välja, et vastavalt kliiniku sisedokumentidele on kehtestatud keelatud asjade loetelu, läbi vaadatakse nii patsiendi isiklikud kui ka külastajate poolt kliinikusse toodavas asjad ning keelatud esemed võetakse hoiule. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ning võrdselt kaitstud ja omandiõiguse kitsendused peavad tulenema seadusest. Ei psühhiaatrilise abi seadus ega ka mõni muu seadus ei sätesta psühhiaatriakliinikus lubatavate või mittelubatavate asjade nimekirja ega anna tervishoiuteenuse osutajale õigust mittelubatavate asjade ära võtmiseks. „Seega ei ole põhiseadusega kooskõlas olukord, kus ravil viibivate ja neid külastatavate isikute asjad vaadatakse läbi ja kliinikusse mittesobiv eemaldatakse. Sellisele omandiõiguse riivele ei ole seaduslikku alust”, ütles Allar Jõks.
Õiguskantsler on teinud sotsiaalministrile ettepaneku luua seaduslik alus psühhiaatrilise abi osutajate juures viibivate isikute omandiõiguse kitsendamiseks ning sätestada üheselt psühhiaatrilise abi osutajate juures lubatavate või mittelubatavate asjade nimekiri ja ajutisel hoiule võetud mittelubatavate asjade hoiustamise kord. „On selge, et kliinikul peab olema võimalus psüühikahäiretega patsientidelt vajadusel näiteks ohtlike või narkootiliste ainete, alkoholi ja muu patsiente ja personali ohustava äravõtmiseks, kuid selleks tuleb seaduses alus sätestada. Sotsiaalminister ei ole mind teavitanud arengutest minu läinud aasta oktoobris peale Jämejala psühhiaatriakliiniku kontrollkäiku tehtud vastavasisulise ettepaneku osas, kuid loodan probleemi lahendamisele lähemal ajal”, ütles Allar Jõks.
Õiguskantsler pidi kontrollkäigul tõdema, et väga halvas olukorras on psühhiaatriaosakond kliiniku I korrusel, mis vajab kiiret renoveerimist. „Kuna tervishoiuasutuste kapitalikulusid kaetakse riigieelarvest, peaks riik ka hea seisma, et sellised nii patsientide kui töötajate psüühikale halvasti mõjuvad kohad oleksid korrastatud”, nentis Allar Jõks.
Samuti puudub normaalne jalutamiskoht õues isikute jaoks, kelle liikumisvabadust on piiratud. Seetõttu saavad isikud väljas viibida vaid 30 minutit päevas ja ka seda mitte iga päev.
22. veebruaril viisid õiguskantsleri nõunikud läbi kontrollkäigu Elva Väikelastekodusse, kus õiguskantsler jälgis, kuidas on orbude ja vanemliku hoolitsuseta, kriisisituatsiooni sattunud ja erivajadustega laste eale ja seisundile vastaval hooldamisel, rehabilitatsiooni ja meditsiinilise abi korraldamisel, laste kasvatamisel ja arendamisel kaitstud laste põhiõigused.
Elva Väikelastekodus andis õiguskantsleri esindajatele positiivse impulsi perekeskne õhkkond, looduskaunis asukoht järve ääres männimetsa all ning personali motiveeritus. Samuti tuleb eeskujuks seada asjaolu, et väikeses asutuses on oma logopeed ja füsioterapeut.
Paraku tuli aga kontrollkäigul tõdeda, et asenduskodu seisab silmitsi tõsise ruumipuudusega, mis raskendab eriealiste laste õiguste teostamist.
Negatiivses valguses paistis teravavalt silma ka sisedokumentatsiooni puudulikkus ning selle mittevastavus reaalsele olukorrale. Põhimäärus on välja töötatud ajal, kui asutuses viibisid veel lapsed vanuses kuni 7 eluaastat, käesoleval hetkel on asenduskodu avatud lastele vanuses kuni 18 aastat, mistõttu kodukord ning muud dokumendid tuleb viia vastavusse kehtivate nõuete ning tegeliku olukorraga.
Samuti on kriitiliseks asjaoluks kitsad ning hoolekandeasutustele esitatavatele elementaarsetele nõuetele mittevastavad elu- ja olmetingimused. Sellistes tingimustes puudub lastel privaatsus ning võimalus eriealiste laste erinevate vajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib ette heita personali vähesust ning suuri rühmi. Siiski on tervitatav, et asenduskodusse suunamisel võimaldatakse vanemliku hoolitsuseta ühe pere lastel ühes hoolekandeasutuses elada, sest õdedest-vendadest lahutamine võib põhjustada lapsele täiendavaid läbielamisi.
Õiguskantsler rõhutab Elva Väikelastekodu kontrollkäigust tulenevalt Tartu maavanema kohustust pakkuda asenduskodus elavatele lastele seaduse nõuetele vastavat hoolekannet ning jälgib kõrgendatud tähelepanuga, mida võetakse ette laste elamistingimuste parandamiseks.
Allar Jõks teeb mõlemast kontrollkäigust kokkuvõtted ning saadab puuduste kõrvaldamiseks märgukirjad asutustele ja vastutavatele ministritele.