Riigi tõhus ja kodanikukeskne toimimine ei ole üksnes poliitiliste valikute või otstarbekuse küsimus, vaid põhiseadusest tulenev nõue ning poliitilistele otsustele seab põhiseadus juriidilised piirid, ütles õiguskantsler Allar Jõks 25. mail Sisekaitseakadeemia aastakonverentsil esinedes.
Sisekaitseakadeemia aastakonverentsil „Riigipiruka küpsetajad. Poliitikute ja ametnike suhted Eesti Vabariigis“ peetud ettekandes „Kellele küpsetatakse riigipirukat?“ analüüsis õiguskantsler ametnike, poliitikute ja rahva osa riigipiruka küpsetamisel ning sellest osasaamisel. Õiguskantsler käsitles ametnike kohustusi ja vastutust, ametnike politiseerumist, poliitiliste ja professionaalsete ametnike suhteid, poliitikute otsustuste ajendeid ja põhiseaduslikke piire. Allar Jõks taunis demokraatia deformeerumist ning poliitikute usaldamatust rahva vastu.
Põhiseadusest tuleneb igaühe põhiõigus heale haldusele. „Seal, kus unustatakse hea halduse tava põhimõtted ning isikute põhiõigused, on loodud soodne pinnas ametnike omavoliks, isevõimuks ja korruptsiooniks“, ütles Allar Jõks. „Sellised ametnikud kardavad Riigikogu poolset uurimiskomisjoni ja riigikontrolli või õiguskantsleri sõltumatut järelevalvet niivõrd, et püüavad ise nimetatud institutsioone rünnata ja kontrollida. Sellised ametnikud tunnetavad võimu, mida neile legitiimsel teel ei ole rahvas kunagi usaldanud“.
Õiguskantsler rõhutas, et ka poliitilisi juhtnööre ja korraldusi täites peavad ametnikud järgima hea halduse tava ja suhtlema kodanikega erapooletult, õiglaselt ja mõistlikult. Õiguskantsler pidas oluliseks haldusvõimu stabiilsust ja järjepidevust kui väärtust omaette. Eriti peavad poliitiliste tõmbetuulte eest kaitstud olema need ministeeriumid ja ametkonnad, kelle tegevus on suunatud Eestist välja, nagu näiteks Välis- ja Kaitseministeerium.
Allar Jõks pidas olukorda, kus poliitilisi otsuseid teevad apoliitilised professionaalsed ametnikud kabinettides ja kuluaarides, äärmiselt ebasoovitavaks. Õiguskantsler avaldas lootust, et Eesti jaoks tähtsaid otsuseid langetavad ka tulevikus rahvalt mandaadi saanud poliitikud. „Selleks tuleb aga määratleda selgelt otsustajate pädevuse ulatus, õigused ja kohustused ning eristada poliitikute poolset või poliitiilist vastutust ametnike poolsest riigivastutusest“, kõneles Allar Jõks.
Lisaks ametnikele analüüsis õiguskantsler oma konverentsiettekandes ka poliitikute kui riigipiruka küpsetajate tegevust, tuues välja, et poliitikud kasutavad oma otsuste põhjenduseks sageli argumentatsiooni: "See on otstarbekuse ja poliitika küsimus, mitte põhiseaduse probleem". Allar Jõks rõhutas, et riigi tõhus ja kodanikukeskne toimimine ei ole üksnes poliitiliste valikute või otstarbekuse küsimus, vaid just nimelt põhiseaduse teisest peatükist tulenev nõue.
Allar Jõks tõi oma ettekandes näiteid poliitikute otsustest, mille puhul ei ole järgitud põhiseaduse nõudeid, poliitikud ei ole usaldanud rahvast ning demokraatia on deformeerunud. Niisugused poliitilised otsused on olnud valimisliitude keelustamine, samuti juba piinlikuks muutunud Riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse. Riigikohtu, riigikontrolöri ja õiguskantsleri seisukohast hoolimata on ka täna enam kui viiendik Riigikogu liikmetest samal ajal Vabariigi Valitsuse koosseisu kuuluvate ministrite poolt nimetatud erinevate riigi äriühingute nõukogude liikmeteks ning märkimisväärses poliitilises üksmeeles asendas uus võimukoalitsioon nõukoguliikmed oma esindajatega. Kui selles küsimuses midagi ei muutu, võtab õiguskantsler hiljemalt sügisel ette omapoolsed sammud põhiseaduslikkuse tagamiseks.
„Lähiajal on Eestil vaja otsustada, kuidas suhestada põhiseadusega Euroopa põhiseaduse leping. Kõige ausam ja selgem viis seda teha on kahtlemata rahvahääletusel läbi vastavate põhiseadustäienduste. Ometi kohtame siin palju poliitilist häma, pikituna kvaasiõiguslikest argumentidest kuni seisukohtadeni, et rahvalt arvamuse küsimine niivõrd olulises küsimuses on ohtlik ja koguni keelatud. Miks kardame paaniliselt rahvast ja tema arvamust, seda isegi olukorras, kus toetus nii Euroopa Liidule kui ka põhiseaduse lepingule püsib väga kõrgel?“ püstitas Allar Jõks küsimuse.
Sarnane vaikiv üksmeel valitseb poliitikute seas ka erakondade rahastamise osas. Allar Jõksi hinnangul on murettekitav, et möödunud aastast kehtiv uus süsteem on läbipaistev ja lihtne vaid näiliselt ega taga reaalset sõltumatut kontrolli erakondade rahaasjade üle.
Antud näidete varal nentis õiguskantsler, et kahjuks kipuvad poliitikud usaldama meelsamini pigem iseennast. „Riigikogu on oma valija nägu ning alahinnates rahvast ja ahendades tema valikuvabadust või otsustuspädevust, näidatakse kõrgeima riigivõimu kandja suhtes välja selget usaldamatust“.
Just küsimustes, mis puudutavad riigipiruka küpsetajate endi huvisid, peavad sõltumatud kontrollimehhanismid Allar Jõksi hinnangul olema eriti valvsad. Neis küsimustes saavutavad kõige eripalgelisemad ja muidu aktiivselt vastastikku poriloopivad poliitilised jõud ja ametkonnad lihtsa vaevaga üksmeele. Siin ei ole enam vahet, kas võimul on uus või vana poliitika, parempoolne või vasakpoolne valitsus, liberaalid või konservatiivid, proportsionaalne või astmeline tulumaks. Muidugi on meeldiv teada, et aastaid pärast laulvat revolutsiooni on Eestis kompromissivalmidus niivõrd „olulistes“ küsimustes endiselt olemas. „Kas need küsimused on täna olulised ka riigipiruka sööjate ehk rahva heaolu nimel või vaid riigipiruka küpsetajate endi ehk erakondade ja ametkondade jaoks?“, küsis õiguskantsler.