Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler: Riigikogu juhatus ja rahanduskomisjon ei rikkunud seadust, liites 2005. aasta riigieelarve menetlemisel identseid muudatusettepanekuid.

 


Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Riigikogu rahanduskomisjon ja Riigikogu juhatus ei läinud vastuollu põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra seadusega, kui kandsid 2005. aasta riigieelarve seaduseelnõule keskfraktsiooni liikmete poolt esitatud paljud muudatusettepanekud muudatusettepanekute loetellu ühe muudatusettepanekuna.


Õiguskantsler asus nimetatud seisukohale, vastates 10. jaanuaril Riigikogus üheteistkümne keskfraktsiooni liikme esitatud arupärimisele.


Arupärijad leidsid, et Riigikogu juhatuse ja rahanduskomisjoni tegevuse tulemusel piirati Riigikogu liikme õigusi, kuna ühe muudatusettepaneku tegija poolt muudatusettepaneku tagasivõtmise korral peaks kogu muudatusettepanek menetlusest välja langema. Rahanduskomisjon, tuginedes Riigikogu juhatuse poolt antud kodukorra seaduse § 102 lõike 1 tõlgendusele,  kandis nimetatud eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades identsed muudatusettepanekud loetellu üks kord, märkides ettepaneku tegijateks kõik selle esitajad. Arupärijad tõstatasid küsimuse, kas niisugune teguviis on kooskõlas põhiseaduse §-ga  62.


Õiguskantsler asus Riigikogu kodukorra seadust analüüsides seisukohale, et kui mitme esitaja poolt esitatud identsed muudatusettepanekud on ühendatud üheks muudatusettepanekuks, ei tohi taoline ühendamine rikkuda mõne esitaja õigusi, näiteks õigust nõuda muudatusettepaneku hääletamist täiskogus kooskõlas Riigikogu kodukorra seaduse §-ga 106. Siit tuleneb järeldus, et ühe esitaja poolne muudatusettepaneku tagasivõtmine ei saa tuua automaatselt kaasa muudatusettepaneku väljalangemist. Juhul, kui on ühendatud identsed muudatusettepanekud, saab muudatusettepaneku väljalangemise kaasa tuua vaid kõigi esitajate poolne tagasivõtmine.


Seega on õiguskantsler  erinevalt arupärijatest seisukohal, et sel viisil muudatusettepanekud menetlusest välja ei lange, mistõttu puudub ka vajadus analüüsida, kas vastav tegevus oleks kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul rahanduskomisjoni tegevusega põhiseaduse §-i 62 rikutud ei ole.


Samuti leiab õiguskantsler, et keskfraktsiooni paljusid identseid muudatusettepanekuid üheks ettepanekuks liites ei mindud vastuollu Riigikogu kodukorra seadusega. Riigikogu kodukorra seaduse § 102 lõike 2 kohaselt kantakse muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Antud juhul ei pidanud Riigikogu rahanduskomisjon selle sätte kohaldamist võimalikuks, sest muudatusettepanekute esitajad olid erinevad. Kuna aga osa muudatusettepanekuid olid sisult identsed, siis kandis komisjon need loetellu ühe ettepanekuna, tuues ära kõik ettepaneku tegijad eraldi. Vastava võimaluse annab komisjonile Riigikogu kodukorra seaduse § 102 lõige 1 ning taolise tõlgenduse andis viidatud sättele ka Riigikogu juhatus.


Õiguskantsleri hinnangul lähtus Riigikogu juhatus oma tõlgenduse andmisel sellest, et nii toimides ei minda vastuollu seaduse mõttega ja Riigikogu seniste tavadega ega rikuta ka ühegi ettepaneku esitaja ega Riigikogu liikme õigusi. Õiguskantsleri väitel tuleb oluliseks pidada, et Riigikogu juhatuse tõlgendus välistab identse ettepaneku hääletamise Riigikogu täiskogus mitmel korral järjest. Põhiseaduse üks eesmärkidest on tagada riigi kõrgeimate võimuinstitutsioonide legitiimsus ja tõhus toimimine. Riigikogu kodukorra seaduse eesmärgiks on võimaldada Riigikogule põhiseadusega antud pädevuse teostamine ning sätestada Riigikogu sisemised reegleid ja protseduurid põhiseadusega antud raamides. Lisaks Riigikogu üksikute liikmete materiaalsete ja menetluslike õiguste tagamisele peab kodukord seisma hea ka selle eest, et parlament kui kollegiaalorgan ja põhiseaduslik institutsioon saaks täita talle põhiseadusega pandud funktsioone ning rahvaesindajad saaksid teostada rahvalt valimistel saadud mandaati. Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra seaduse mõttega ei ole kindlasti kooskõlas olukord, kui on esitatud näiteks 35 ettepanekut ja igaüht neist tuleks hääletada näiteks 21 korral.
Õiguskantsleri hinnangul pidas Riigikogu juhatus vajalikuks kujundada välja kodukorra seaduse sätete ühtne tõlgendus,  tagada Riigikogu efektiivne töö ning välistada olukord, kus mõne seaduselünga või protseduurilise mitmetimõistetavuse tõttu oleks võimalik Riigikogu töö sisuliselt seisata.


Kuna keskfraktsioon on Riigikogu juhatuse poolt kujundatud tõlgendusega võrreldes oluliselt erineval seisukohal, siis õigusselguse, parlamentaarsete protseduuride läbipaistvuse ning ka hea parlamentaarse tava huvides soovitab õiguskantsler täiendada Riigikogu kodukorra seaduse § 102 viisil, mis võimaldaks ühtset arusaamist ja tõlgendamist kõikide Riigikogu fraktsioonide poolt.