Õiguskantsler: poliitilise välireklaami piirangud tuleb Riigikogul ümber otsustada.

 


Õiguskantsler Allar Jõks saatis 6. septembril Riigikogule ettekande poliitilist välireklaami keelustavate sätete  põhiseaduspärasuse kohta, milles tegi Riigikogule ettepaneku  analüüsida poliitilise reklaami piiramise küsimust uuesti ning muuta kehtivat regulatsiooni, silmas pidades Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhimõtteid.


Seni kuni Riigikogu ei ole õiguskantsleri ettekandele reageerinud ja poliitilist välireklaami keelustavaid seadusesätteid muutnud, on välireklaam aktiivse agitatsiooni ajal alates 11. septembrist kõigile erakondadele võrdselt keelatud. 


„Tegu on  küsimusega, mille lahendamine nõuab Riigikogult tasakaalukat ja põhjalikku analüüsi, et reklaami piiramine oleks põhiseadusega kooskõlas“,  ütles Allar Jõks. „20. juunil Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadusemuudatuse kohta ei olnud võimalik teha õiguskantsleri ettepanekut viia õigustloov akt põhiseadusega kooskõlla 20 päeva jooksul,  kuna Riigikogu koguneb istungjärgule alles 12. septembril“, selgitas Allar Jõks. „Olen seisukohal, et selles poliitiliste erakondade endi tegevust puudutavas spetsiifilises valdkonnas peavad erakonnad  ise leidma kokkuleppe reklaami reguleerimise küsimustes, arvestades seejuures ka, et valimisreklaami piirangute vastased kuuluvad võimukoalitsiooni.  Valimiseelset aega ja senist praktikat arvestades ei pruugi Riigikogu leida siin enne valimisi mõistlikku lahendust“.


Õiguskantsler on seisukohal, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse kooskõla põhiseadusega on vaieldav osas, milles need keelustavad aktiivse agitatsiooni ajal täielikult poliitilise välireklaami  ning näevad ette vastutuse poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise eest reklaami tellijale, vahendajale, tootjale,  avalikule esitajale, üldsusele näitajale ja üldsusele ülekandjale.


Õiguskantsleri hinnangul oleks valimisreklaami täieliku keelustamise asemel võimalik seda piirata selliselt, mis riivaks tunduvalt vähem kaalukaid põhiseaduslikke õigusi ning ei läheks põhiseadusega vastuollu.


„Poliitiline reklaam ei tohi valija jaoks olla tülgastav ja sisutu ning tõugata valijat eemale“, ütles Allar Jõks. „Selles osas tuleb seadusandjat  tunnustada, et ta otsustas poliitilist reklaami piirata“.


Allar Jõks leiab, et eesmärgid, mida regulatsiooni kehtestamisel taotleti, on legitiimsed, kaalukad ja igati toetamist väärivad. Siiski ei saa kindel olla, et valitud vahend -  valimisreklaami täielik keelamine valimiseelsel ajal -  on efektiivne abinõu,  vähendamaks valimiskampaania kulusid ja raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel. Samuti ei pruugi antud abinõu sundida kandideerijaid tegelema rohkem sisulisema teavitustööga.


„Vaadates praegu linnas lahtiste silmadega ringi - kas poliitiline reklaam on muutunud sisukamaks ja vähem pealetükkivaks?“, tõstatas Allar Jõks küsimuse.


Välireklaami keelustamisega võib poliitiline valimisreklaam suureneda teistes reklaamivahendites või kanduda ajaliselt varasemale perioodile enne keelu algusaega, mida käesolev kohalike valimiste aeg on ka kinnitanud, ning valimiskampaaniaks kulutatav raha ei vähene. Ka ei pruugi välireklaami keelamine sundida kandideerijaid rohkem tegelema valija sisulise teavitamisega – ka muul viisil levitatav reklaam ei erine alati  plakatlikkusest ja loosunglausetest.  Ning kuigi poliitilise välireklaami keelustamine vabastab avalikku ruumi vahetult enne valimisi, võib see tähendada, et avalik ruum on reklaamiga hõivatud varasemal perioodil. Samuti ei pruugi välireklaami keeld veel vähendada rahva pahameelt poliitika vastu ja rahva üldist võimust võõrandumist, sest reklaam suundub teistesse reklaamivahenditesse.


Põhiõigused, mille piiramist õiguskantsler poliitilise välireklaami keelustamise juures analüüsis, on põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadus, omandiõigus, väljendusvabaduses sisalduv poliitiline sõnavabadus; samuti valimisõigus ning erakonnapõhiõigus. Õiguskantsler möönab, et vaidlusalused sätted võivad riivata ka teisi põhiõigusi, näiteks eneseteostusvabadus ja lepinguvabadus.


Põhiõigusi võib piirata juhul, kui seda tingivad muud põhiseaduslikud väärtused või mõni muu põhiõigus, ning piirangud on proportsionaalsed.


 „Pean oluliseks, et seadusandja vaagiks uuesti ning tasakaalukas õhkkonnas poliitilise reklaami piiramise küsimust, silmas pidades minu ettekandes viidatud põhiseaduslikke põhimõtteid“ ütles Allar Jõks.