NÄDALA SÜNDMUS 21. jaanuar 2008
Õiguskantsler Allar Jõks saatis Riigikogule ettepaneku viia Riigikogu liikme staatuse seadus kooskõlla põhiseadusega.
Allar Jõks on seisukohal, et parlamendiliikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras tuleb käsitleda olemisena riigiametis. Põhiseadus aga keelab Riigikogu liikmel olla samaaegselt teises riigiametis. Seega on Riigikogu liikme kuulumine riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana põhiseadusega keelatud.
Kuna Riigikogu liikme staatuse seadus ei keela Riigikogu liikmel kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana, on see vastuolus põhiseaduse ametite ühitamatuse põhimõttega ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga.
Õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks on Riigikogul põhiseadusest tulenevalt aega 20 päeva. Kui ettepanekut ei täideta, pöördub õiguskantsler seaduse põhiseadusega kooskõla saavutamiseks taotlusega Riigikohtusse.
„Leian, et kõige kiiremini saab põhiseadusega vastuolus oleva olukorra kõrvaldada, sätestades Riigikogu liikme staatuse seaduses keelu Riigikogu liikme kuulumisele riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana. Seega on minu ettepanek täidetav – seisukoha kujundamine ettepaneku osas ja ka vastava eelnõu esitamine on võimalik 20 päeva jooksul“, rõhutas Allar Jõks.
Esmakordselt andis õiguskantsler selles küsimuses oma hinnangu juba 2004. aasta aprillis. Õiguskantsler saatis seisukoha ka Vabariigi Valitsusele. Teemat arutati 2004. aasta mais Riigikogu riigieelarve kontrollimise erikomisjonis ning leiti, et puudub õiguslik alus Riigikogu liikme kuulumiseks riigi osalusega äriühingu nõukogusse. Lahendusena nähti asjakohase seaduseelnõu väljatöötamist. Kuigi seaduse vastuvõtmist ei järgnenud, jätkus Riigikogu liikmete seadusvastane nimetamine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Õiguskantsler on juhtinud probleemile tähelepanu 2004., 2005., 2006. ja 2007. aastal Riigikogu ees peetud suulises ettekandes, samuti kirjalikus õiguskantsleri tegevuse 2003.-2004. aasta ja 2004. aasta ülevaadetes.
„Kõik need aastad uskusin siiski, et seadusandja sõna maksab ja eelnõu koostatakse. Riigikogu juhatuse tasemel mulle antud lubadus oli, et küsimus saab lahenduse uues riigikogu liikme staatuse seaduses. Seadus võeti vastu alles eelmise aasta juunis. Ja nõukogu liikmeks olemise keelustamise lubadust ei täidetud, kuigi rõhutasin vastuolu põhiseadusega kirjas Riigikogule ka eelnõu menetlemise käigus“, ütles õiguskantsler. „Näiteks riigikogulaste kuluhüvitiste ja aastaringse palga osas leidis parlament kiiresti ühise keele. Nõukogudes osalemise keeldu ei ole aga suudetud 2004. aastast kehtestada.“
Viimased kohtumised, kus käsitleti riigikogulaste nõukogudesse kuulumise lubamatust, toimusid Riigikogu esimehe ja erinevate komisjonidega 2007. aasta septembri lõpus. Õiguskantslerile kinnitati, et küsimus saab sügise jooksul lahendatud.
Õiguskantsleri hinnangul väärivad tunnustust Riigikogu fraktsioonid, kes on loobunud oma liikmete äriühingute nõukogudesse saatmisest. „Vaid ühe fraktsiooni liikmed on tänaseni õigusvastaselt nõukogu tasustatud kohal ministri käepikenduseks, väites, justkui oleks toimivat järelevalvet võimalik teha järelevalvatava volitusel“, sedastas Allar Jõks. „Järelevalvet peab riigikogulane tegema ministri üle, mitte ministri juhtimisel! Taolise järelevalve „tõhususest“ annavad märku riigikontrolli kriitilised auditid. Toimivaks ja sisuliseks Riigikogu järelevalveks peab olema volitus antud Riigikogu enda poolt, mitte ministri poolt.“
Võimude lahususe nõude ühe väljendusena sätestab põhiseadus, et Riigikogu liige ei või olla üheski muus riigiametis. Põhiseaduse kohaselt lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega, kui ta asub mõnda teise riigiametisse. Neist sätetest tuleneb ametite ühitamatuse põhimõte. Riigikohus on oma varasemas lahendis määratlenud teises riigiametis olemise tunnused. Nendeks on: ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt; vastutuse kandmine teise riigivõimu haru organi ees; teise riigivõimu haru ülesannete täitmine; nende ülesannete täitmise eest teise riigivõimu haru organilt tasu saamine.
„Kõik need neli teises riigiametis olemise tunnust on täidetud riigikogulasest äriühingu nõukogu liikme puhul“, ütles Allar Jõks. „Volitused annab minister ehk täitevvõimu esindaja, aruandluskohustus ja vastutus on ministri ees, suunised ülesannete täitmiseks annab minister, tasu on ette nähtud ja maksmise otsustab minister“, kirjeldas õiguskantsler.
„Kui seadusandja peab vajalikuks, et täiendav parlamentaarne kontroll oma esindaja äriühingu nõukokku määramise kaudu oleks olemas, siis tuleb selline mudel ja võimalus ka välja töötada ja seaduses selgelt sätestada viisil, et Riigikogu liikmete tegevus nõukogude juures ei vastaks muus riigiametis olemise tunnustele“, möönis õiguskantsler. „Kuid esmalt on vaja viia seadus põhiseadusega kooskõlla ning selleks tegin oma ettepaneku, mille täitmiseks ei ole vaja muud, kui seadusesse nõukogudesse kuulumise keelu lisamist.“