NÄDALA SÜNDMUS 21. september 2006
Õiguskantsler Allar Jõks koos nõunikega korraldab 25. septembril kontrollkäigu Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse. Õiguskantsleri erilise tähelepanu all on isikute õiguste kaitse tahtest olenematu ravi ja sundravi osutamisel.
Kontrollkäigust võtavad osa ka Soome ombudsmani büroo vanemõigusnõunik Kaija Tanttinen-Laakkonen ning õigusnõunik Iisa Suhonen.
Õiguskantsleri üks põhiülesanne õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimise kõrval on järelevalve isikute põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle. Sellega täidab õiguskantsler talle seadusega pandud ombudsmani kohustusi. Asutused, kus isikute võimalused oma õigusi kaitsta võivad olla piiratud, on põhjendatult õiguskantsleri erilise järelevalve all – lasteasutused, kaitseväeosad, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja tervishoiuasutused. Üks õiguskantsleri vahend põhiõiguste kaitsel neis asutustes on regulaarsed kontrollkäigud.
„Psühhiaatrilist abi osutavatele haiglatele pööran erilist tähelepanu, sest seal viibivate isikute põhiõigusi ja –vabadusi on tihti oluliselt piiratud”, ütles Allar Jõks. „Psühhiaatrilist ravi vajavate patsientide õiguste kaitset pean väga oluliseks valdkonnaks oma töös, sest nn kinnistes või poolkinnistes asutustes viibivate isikute võimalused oma õiguste eest seismiseks on märgatavalt piiratumad tavakodaniku võimalustega võrreldes”.
SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik asub Jämejalal. Psühhiaatriakliinikus on 7 osakonda, milles on kokku 211 voodikohta. Vastavalt haiguste profiilile on osakonnad jaotatud aktiiv- ja pikaaegse ravi osakondadeks. Akuutosakonnas on 20 kohta erakorralise või vältimatu abi näidustusel ägedate psühhoosiseisundite lühiaegseks raviks. Kahes üldpsühhiaatria nn lahtiste ustega osakonnas on kummaski 20 kohta. Lasteosakonnas on ravivõimalus kuni 17. aasta vanuseni 10 voodikohal. Eriprofiiliga pikaaegse ravi osakondadeks on sundraviosakond (ravi kohtumääruse alusel, 71 kohta), psüühikahäiretega tuberkuloosihaigete ravi (25 kohta) ja ebastabiilse seisundiga psühhoosihaigete pikaaegne ravi (55 kohta).
Kontrollkäik algab ringkäiguga kliinikus, mille käigus tutvub õiguskantsler vahetult kliiniku olukorraga ja eriti tingimustega tahtest olenematu ravi ja sundravi osakondades, vestleb kliiniku juhtkonna ja töötajatega ning kaardistab probleemid. Kontrollkäigu raames on kesksel kohal õiguskantsleri vastuvõtt ravil viibivatele isikutele ja kliiniku töötajatele, kus on võimalik usalduslikult õiguskantslerile muresid kurta. Õiguskantsler tutvub kliiniku tegevust reguleerivate alusdokumentidega. Ühepäevase kontrollkäigu lõpetab kokkuvõttev nõupidamine kliiniku juhtkonnaga.
„Olen ka varem korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele ohjeldusmeetmete rakendamisel patsientide suhtes psühhiaatrilist abi pakkuvates tervishoiuasutustes, mille puhul tuleb isikute põhiõiguste rikkumisi eriti hoolega vältida”, ütles Allar Jõks. „Kontrollkäigul huvitab mind muu hulgas näiteks, kas kliinikus on tervishoiuteenuste osutamisele kaasatud lisaks tervishoiutöötajatele ka muid isikuid, või kas isiku toomisel kliinikusse tahtest olenematu ravi teostamiseks on kasutatud politsei abi, ning kuidas sellistel puhkudel välditakse ülemäärase füüsilise jõu rakendamist või verbaalse väärkasutuse asetleidmist ning tagatakse psüühikahäirega isiku väärikus ja inimõigused”, märkis Allar Jõks. „Ülemäärase jõu kasutamisest peavad haiglatöötajad ka ise hoiduma, kui nad osutavad igapäevaseid tervishoiuteenuseid. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt on keelatud ebainimlik ja alandav kohtlemine ning seda tuleb eriti jälgida enda õigustest enamasti väheteadlike patsientide puhul”, selgitas õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul on väga oluline, et patsientidele ning nende esindajatele selgitatakse nende õigusi ja pakutakse nõustamist, ning et kõik kliinikus patsientidega kokku puutuvad töötajad on läbinud koolituse psüühikahäiretega isikute inimväärikuse ja inimõiguste kaitsest.
Samavõrd jälgib aga õiguskantsler ka seda, kas ja milliste meetmetega on korraldatud sundravialuste piisav eraldatus, et vältida ohtu teistele patsientidele ja ühiskonnale, ning kuidas on tagatud kliiniku töötajate endi turvalisus kokkupuutes patsientidega.
Kontrollkäigul osaleb ka Soome ombudsmani büroo kaks ametnikku. „Eelmisel aastal korraldas Soome ombudsman Eesti õiguskantsleri nõunikele visiidi Hämeenlinna psühhiaatriahaiglasse ning nüüd on Soome ombudsmani esindajad meil vastukülaskäigul”, lisas Allar Jõks.
Kontrollkäigu tulemusena teeb õiguskantsler vajadusel ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks haigla juhtkonnale, täitevõimule ning seadusandjale.