Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler: Keeld töötada töötuna arveloleku ajal ei ole põhiseadusega vastuolus

Õiguskantsleri poole pöörduti küsimusega, miks ei luba Eesti Töötukassa töötuna arveloleku ajal töötada ja oma perele ülalpidamist teenida. Pöörduja leidis, et selline keeld on eelkõige ebaõiglane olukorras, kus tööotsingute ajal riigilt rahalist toetust ehk töötutoetust ei saa.

Õiguskantsler mõistab pöörduja, kuid ei leia siiski, et keeld töötada töötuna arveloleku ajal oleks tõstatatud osas põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler loodab, et järgnevalt antud selgitused aitavad mõista, miks õiguskantsler sellisel seisukohal on.

Eesti Vabariigi põhiseaduse tuleneb muu hulgas õigus riigi abile tööta oleku korral. Lisaks sätestab põhiseaduse, et riik abistab tööotsijaid töö leidmisel. Üheskoos tuleneb  põhiseaduse sätetest esiteks õigus sissetulekule, mis asendab töötuse perioodil osaliselt varasemat sissetulekut, ja teiseks õigus sellisele abile, mis aitab tööturule (taas)siseneda. Lisaks tuleb arvestada, et põhiseaduse järgi vastutab igaüks esmalt ise oma toimetuleku eest. Seepärast on seadusandja õigustatud kehtestama tööta isikutele abi saamiseks sellised reeglid, mis soodustavad igaühe enese vastutust oma toimetuleku ja heaolu eest. Samuti on riigil õigus keelduda abi andmisest siis, kui isikul endal või tema perekonnal on äraelamiseks piisavad vahendid.

Eelpool kirjeldatud õiguste realiseerimiseks on seadusandja kehtestanud kaks seadust: töötuskindlustuse seaduse, mis võimaldab maksta teatud tingimustel töö kaotanud isikule töötuskindlustushüvitist, ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi lühendatult TTTS), mis reguleerib tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste (sh töötutoetuse) maksmist. TTTS järgi on töötu selline isik, kes ei tööta, on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Sellest lähtudes on seadusandja kehtestanud tingimused, mil isikut töötuna arvele ei võeta või mil tema arvelolek lõpetatakse. Nii ei võeta töötuna arvele isikut või töötuna arvelolek lõpetatakse selle isiku puhul, kes tegelikult töötab. Töötav isik ei vaja Eesti Töötukassalt sellist abi, mis on mõeldud ilma tööta inimese tööturule aitamiseks. Seejuures ei ole oluline, kas ta töötab töölepingu alusel või osutab teenust mõne muu lepingu alusel, tegutseb ettevõtjana või töötab avalikus teenistuses.

Kuna seadusandja on leidnud, et üks isik ei saa samaaegselt töötada ja olla registreeritud töötu, ei ole oluline ka see, kas tegemist on lühiajalise tööga – ka lühiajalist tööd loetakse tööks ning sellise töö tegemisel töötuna arvelolek lõpetatakse. Lühiajalise töö osas erandi tegemata jätmine on põhjendatud sellega, et lühiajalist töötamist tuleb soodustada pideva töötuse asemel, sest lühiajalise töökogemuse omandamine tõstab inimese töövalmidust ja konkurentsivõimet.

Töötuna arveloleku ajal lühiajalise töötamise lubamine võib kaasa tuua ka teatud kuritarvitamise ohu. Praktikas võib olla keeruline kontrollida, kas töötu tõepoolest töötab lühiajaliselt või ainult näitab oma töösuhet lühiajalisena selleks, et saada riigilt töötule mõeldud toetusi ja teenuseid. See ei tähenda, et tööd otsivad isikud ei peaks end töötuna arvele võtma kartuses, et tulevikus võib neil ette tulla ka lühiajalist või ajutist töötamist. Sellistel puhkudel on võimalik Eesti Töötukassale töötamisest teada anda, et Eesti Töötukassa saaks töötuna arveloleku lõpetada, ja pärast töötamist end uuesti arvele võtta. Nimelt on töötul seadusest tulenev kohustus teatada viivitamatult Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. See tähendab, et teavitada tuleb ka töötamisest. Kui töötu seda ei tee ja Eesti Töötukassa on sellest tulenevalt talle maksnud tööturutoetusi (nt töötutoetust) või osutanud tööturuteenuseid (nt pakkunud koolitust), on Eesti Töötukassal õigus tagasi nõuda raha, mille Eesti Töötukassa on sellisele isikule põhjendamatult kulutanud.

Isikutele, kes otsivad tööd, kuid kes ei saa või ei soovi end töötuna arvele võtta, on seadusandja alternatiivina ette näinud võimaluse võtta end arvele tööotsijana. Selline võimalus sobib ka isikutele, kes juba töötavad, kuid kes on huvitatud Eesti Töötukassa abiga uue töö leidmisest. Tööotsija võib arvelevõtmise hetkel ja arvelevõtmise ajal töötada, õppida või olla hõivatud mõne muu tegevusega, kuid ta peab otsima tööd.

Eesti Töötukassa aitab tööotsijatel leida tööpakkumisi ja sobivat tööd, samuti täiendada tööotsinguteks vajalikke oskusi. Erinevalt töötuna registreeritutest puudub tööotsijatel õigus saada töötutoetust. Töötutoetus on üldjuhul mõeldud asendussissetulekuna vahetult töö kaotanud isikutele. Nii on seadusandja esiteks ette näinud tingimuse, et töötutoetuse saaja peab olema registreeritud töötuna ja täitma töötule mõeldud kohustusi, mis aitavad tal võimalikult kiiresti uue töö leida. Teise tingimusena makstakse töötutoetust vaid isikutele, kelle sissetulek jääb alla 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast, mis on käesoleval aastal 124,31 eurot. Kolmanda tingimusena peab töötutoetuse saaja olema arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Kuna teatud juhtudel on varasema töötamise nõudmine võimatu või oluliselt takistatud, on seadusandja mõned tegevused töötamisega võrdsustanud (nt õppimine, ajateenistus). Nii ei nõuta varasemat tööga või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust töötult, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu.

Mõeldes nendele registreeritud töötutele, kes töötutoetuse saamise ajal leiavad ajutise või lühiajalise töö, on seadusandja ette näinud regulatsiooni, mis võimaldab lühiajalise töö tegemise perioodiks töötutoetuse maksmine peatada ja seda seejärel seda edasi maksta. Sellisel juhul ei rakendu ka 7-päevane ooteaeg töötutoetuse esmakordse maksmise alguses. Ka sellise võimaluse kasutamiseks tuleb Eesti Töötukassat esmalt teavitada lühiajalisele tööle asumisest, et töötuna arvelolek lõpetada, ja pärast lühiajalise töö lõppemist end uuesti Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta.

Töötutoetusele seatud tingimustest nähtub, et seadusandja ei ole töötutoetuse näol soovinud kehtestada hüvitist kõikidele tööta inimestele, vaid suunanud selle toetuse hiljuti töö ja seeläbi ka sissetulekuallika kaotanud isikutele. Töötutoetuse laiem eesmärk on motiveerida töötut tööd otsima ja võimalikult kiiresti tööle naasma ning töötutoetuse maksmise tingimused on selle eesmärgiga kooskõlas. Ühtlasi on seadusandjal tööta isikutele abi andmise reegleid kehtestades mõistlik silmas pidada seda, et pakutav abi ei soodustaks pikaajalist tööta jäämist ega kulutaks ebamõistlikult riigi rahalisi ressursse.

Täiendavalt on seadusandja loonud meetmeid, mis on suunatud inimväärse äraelamise tagamiseks. Nii näiteks võivad isikud, kellel on raskusi endale ja oma perele äraelamiseks vajalike vahendite hankimisega, taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi kõikidele puudust kannatavatele isikutele. Abi toimetulekutoetuse näol võib saada ka pere, mille mõni liige töötab, kui pere kõikidest sissetulekutest ei jätku esmavajaduste rahuldamiseks.

Nimelt on toimetulekutoetusele õigus üksi elaval isikul või perel, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri, milleks käesoleval aastal on 90 eurot.  Kuigi toimetulekutoetuse saamise õigus ei ole otseselt seotud töötamisega, näeb seadus ette reegli, mille järgi võib toimetulekutoetuse jätta määramata sellisele töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Samuti võib toimetulekutoetuse määramata jätta isikule, kes on end küll töötuna registreerinud, aga ei ole täitnud töötu kohustusi. Kuna toimetulekutoetust määrab ja maksab seadusega kehtestatud tingimustel valla- või linnavalitsus, tuleb toimetulekutoetuse saamiseks pöörduda elukohajärgse linna- või vallavalitsuse poole.

Võttes arvesse põhiseadusest tulenevat seadusandja ulatuslikku otsustusõigust töötuse korral tagatava abi vormide, ulatuse ja tingimuste osas, ei leia õiguskantsler, et keeld töötada töötuna arveloleku ajal oleks põhiseadusega vastuolus.

Põhjalik ülevaade õiguskantsleri seisukohast:

http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_tootamine_tootuna_arveloleku_ajal.pdf