NÄDALA SÜNDMUS 3. november 2006
Õiguskantsler Allar Jõks nõuab haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt keelealaste õigusaktide riikliku järelevalve sätestamist keeleseaduses. Sel nädalal ministrile väljasaadetud kiri on juba kolmas kahe viimase aasta jooksul, kus õiguskantsler juhib tähelepanu, et keeleseaduse täitmise järelevalve olemasolev regulatsioon ei vasta põhiseadusele. Hoolimata sellest ei ole ministeerium täitnud korduvat lubadust esitada valitsusele keeleseaduse muutmise eelnõu.
„On kahetsusväärne, et olen pidanud ministri poole korduvalt pöörduma nii olulises küsimuses, nagu seda on eesti keele kaitse”, ütles Allar Jõks. „Eesti keel on ülitähtis osa Eesti rahvusest ja kultuurist ning selle säilitamise läbi aegade teeb Eesti põhiseadus meie kõigi ülesandeks. Ometi ei sätesta keeleseadus tänaseni riikliku järelevalve täpsemaid aluseid ega korda ning on selles osas põhiseadusega vastuolus. Lahendamist vajavaid küsimusi on aga tegelikult veelgi, näiteks ebaselgus mõistetes, mis raskendab Keeleinspektsiooni tegevust järelevalve teostamisel. Ministri ja valitsuskoalitsiooni alates 2005. aasta lõpust täitmata plaanid keeleseaduse muutmise osas on näide eesti keele deklaratiivsest ja mitte reaalsest kaitsest”, märkis Allar Jõks.
31. oktoobril ministrile saadetud kirjas väljendab õiguskantsler suurt muret keeleseaduse muudatuste osas, mida ei ole hoolimata 2005. aasta novembrist antud lubadustele tänaseks veel valitsusele esitatudki. Riigikogu praeguse koosseisu volituste lõppemiseni on aga ainult mõned kuud ja senise tempo juures kahtleb õiguskantsler, kas Riigikogu jõuab eelnõuga tegeleda, isegi kui see saab Vabariigi Valitsuse heakskiidu. Allar Jõks ootab ministri selgitusi, millal on eelnõu kavas valitsusele esitada.
Oma selle aasta märtsis haridus- ja teadusminister Mailis Repsile saadetud pikemas märgukirjas juhtis õiguskantsler taas kord eraldi rõhutatuna tähelepanu, et keeleseadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus "Keeleseaduse täitmise kontrolli kord" ei vasta põhiseadusele. Koopia märgukirjast saatis õiguskantsler ka peaminister Andrus Ansipile.
Põhiseaduse kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See põhiseaduse nõue on riigikorralduse üks alusprintsiip, millele tuginedes peab seadusandja kõik olulised küsimused ise ära otsustama. Eeskätt on see oluline riigi ja kodanike vaheliste suhete puhul, eriti põhiõiguste piiramisel. Riigikohus on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu kaasusele, kus märgiti, et seadus peab vajaliku selgusega kindlaks määrama kompetentsetele organile delegeeritud otsustamisõiguse ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas eesmärki anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. Samuti võimaldab seadusega kindlaksmääratud ja avalikustatud õiguste ja vabaduste piiramise kord valikuvabaduse ning tagab võimaluse vältida võimu kuritarvitust. Põhjaliku seadusandliku regulatsiooni puudumine ja varjatus jätab aga isiku ilma õigusest informatsioonilisele enesemääratlusele, valida käitumisjoont ja end kaitsta.
Riikliku järelevalve teostamine on klassikaline täidesaatva riigivõimu teostamise väljendus, kus avalik võim rakendab isikute suhtes sunnivõimu. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud "Keeleseaduse täitmise kontrolli kord" nimetab samuti keeleametniku õigust nõuda järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid, teha hoiatusi või ettekirjutusi, anda otsuseid konkreetsete õiguserikkumiste kohta ja määrata õiguserikkumise kõrvaldamise tähtaegu, kontrollida töötajate keeleoskustunnistusi ja vajadusel teha ettepanek töötaja suunamiseks korduseksamile, teha ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või tühistada teenistuja ametisse määramine, kui ta ei oska eesti keelt nõutaval tasemel jne.
Eeltoodud kirjeldusest nähtuvalt on selge, et järelevalvemenetlus riivab otseselt mitmeid põhiõigusi: eneseteostusvabadust, õigust eraelu ja omandi puutumatusele. Menetluse tulemusena koormava haldusakti andmine võib üle kasvada ka mitmete teiste põhiõiguste riiveks, näiteks tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus, ettevõtlusvabadus.
Keeleseadus näeb ette vastutuse keeleseaduse rikkumise eest. Seejuures kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustikus ette nähtud sätteid. Keeleseaduse ei sätesta aga riikliku järelevalve kui haldusmenetluse teostamise aluseid ega korda. Keeleseadus delegeerib seaduse täitmise kontrolli korra kehtestamise täiel määral Vabariigi Valitsusele, jättes määratlemata volituse sisu, eesmärgi, ulatuse.
Riigikohus on rõhutanud, et Vabariigi Valitsusele antud määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehnilise detailiseerimise üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega. Samas on seadusega täidesaatva võimu piiramine tarvilik riigivõimu teostamise demokraatlikkuse kontrolliks, üldiseks õiguskindluseks ning põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitseks. Seaduse volitusnormis tuleb täpsustada akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.
Käesoleval juhul ei vasta aga keeleseaduse volitusnormi kriteeriumitele, andes üldvolituse ja loobudes täielikult vastava küsimuse reguleerimisest. Õiguskantsler on seisukohal, et selline lahendus ei ole kooskõlas põhiseadusega. Isikute põhiõiguste piiramiseks puudub sõnaselge seaduslik alus.