1. märtsil toimunud Riigikohtu üldkogu istungil, kus oli arutusel õiguskantsleri taotlus kodanike valimisliite keelustavate seadusesätete kehtetuks tunnistamiseks, väljendas õiguskantsler Allar Jõks kõrge kohtu ees peetud sõnavõtus seisukohta, et käesoleva valimisliitude kohtuasja tähtsus on suurem kui esmapilgul paistab.
„Küsimus ei ole mitte ainult selles, kuidas moodustuvad kohalikud esindusorganid aastal 2005“, üles Allar Jõks. „Eesti on teelahkmel, millise demokraatia mudeli me valime. Kas sellise, kus valimised on vabad ja ausad või sellise, kus õiget maailmavaadet omamata ei saa juhtida riigi äriühingut ega haiglat, rääkimata kohalikust omavalitsusest“.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et erakonna demokraatia peaks arenema loomulikku ja demokraatlikku rada, millesse jõuga vahelesekkumine on rahva valimistarkust alahindav.
Allar Jõks avaldas kahtlust, kas valimisliitude keelustamisest võidavad valijad ja Eesti demokraatia. Kuid kindlasti võidavad erakonnad, väitis õiguskantsler.
Õiguskantsler väljendas seisukohta, et käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimus on selles, kas valimisliitude kaotamine poliitilise vastutuse tugevdamise eesmärgil on proportsionaalne vahend antud õiguslikus ja sotsiaalses olustikus.
2002 aasta otsuses leidis Riigikohus, et antud sotsiaalses ja õiguslikus olustikus oli valimisliitude keelustamine ebaproportsionaalne valimisõiguse piirang.
Asjaolust, et Riigikogu loeb valimisliitude keelustamist 2005 aastast alates põhiseadusega kokkukõlavaks, järeldub , et Riigikogu arvates on õiguslik ja sotsiaalne olustik 2002 aastaga võrreldes oluliselt muutunud.
Õiguskantsler põhjendas oma kohtuistungil peetud kõnes erakondade ja valimisliitude osas statistilistele näitajatele tuginedes seisukohta, et õiguslikus ja sotsiaalses olustikus ei ole võrreldes 2002. aastaga tänaseks toimunud niisuguseid muutusi, mis õigustaksid valimisliitude keelustamist.
Väljatoodud seisukohti silmas pidades püstitas Allar Jõks põhjendatud küsimuse: millises senitundmatus demokraatia arengufaasis siis Eesti asub, et ta peab valimisliite demokraatiat ohustavaks?
„Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Ärgem unustagem siis seda ka valimisreeglite kujundamisel“, rõhutas õiguskantsler kokkuvõtvalt.