Õiguskantsler Allar Jõks saatis pöördumise Tervisekaitseinspektsioonile ja Elva Linnavalitsusele soovitustega ülemäärasest mürast tingitud probleemide vältimiseks avalikel vabaõhuüritustel.
Kuigi käeoleva aasta juunikuus Elvas Verevi järve rannas korraldatud õhtune vabaõhupidu toimus linnavalitsuse loal ning oli kooskõlastatud politseiga, häiris öine suur müra järveäärse elaniku öörahu. Kodanik pöördus õiguskantsleri poole kaebusega, et Verevi järve ääres toimunud ranna avapeoga kaasnenud müra tõttu ei saanud ta perega oma kodus magada, oli sunnitud kodust lahkuma ning veetma öö Tartus.
Rahvatervise seadus sätestab elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõudena, et müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele.
Sotsiaalministri määrusega on kehtestatud müra normtasemed. Normtasemete kehtestamisel on lähtutud muu hulgas paikkonnast (näiteks elamualadel on määruses kehtestatud müra suhtes kõrgendatud nõuded), samuti päevasest (07.00–23.00) ja öisest (23.00–07.00) ajavahemikust. Seejuures tuleb rõhutada, et määruse kohaselt võib üksikute kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral müra piirtase olla 10 dB(A) võrra suurem tavaliselt soovitatavast.
Avalike üritustega kaasneva võimaliku müraprobleemiga peavad seadustest tulenevalt tegelema kokku kolm organit.
Esiteks kohalik omavalitsus, kes annab loa ürituste läbiviimiseks ning peab läbi loa andmise eelkontrolli teostades võtma tarvitusele meetmeid võimalike müraprobleemide vältimiseks – hindama ürituseks sobivat kohta, määrama ürituse lubatava ajalise kestuse, selgitama loa saajale õigusaktide ja lubatava mürataseme järgimise kohustust. Rahvatervise seadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus kontrollima ka tervisekaitsealaste õigusaktide täitmist, sh müratasemest kinnipidamist. Viimast saab ta teha aga üksnes oma pädevuse piires talle lubatavate ja kättesaadavate meetmetega.
Teiseks Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused, kellele langeb rikkumistele reageerimisel põhiraskus – üksnes neile kuulub pädevus tuvastada mõõtmisega mürataseme ületamine ning nad saavad teha vastavasisulisi kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste tõkestamiseks.
Kolmandaks politsei, kes peab üldiselt tagama avaliku korra. Samas ei oma politsei pädevust teha kindlaks, kas konkreetsel juhul on õigusaktides lubatud mürataset ületatud või mitte. Kuna politsei ei saa tuvastada võimalikku õigusrikkumist, siis ei saa ta võtta tarvitusele ka meetmeid selle lõpetamiseks, kuna vastasel juhul tekib oht, et politsei sekkub täiesti õiguspärasesse tegevusse
Avalduse menetluse tulemusena jõudis õiguskantsler järeldusele, et kohalikud omavalitsused ei pööra avalike vabaõhuürituste läbiviimisel piisavalt tähelepanu suure müraga kaasnevatele olukordadele. Samuti puudub üldisem teadmine, mida müranormidega lubatu tegelikkuses tähendab. Et vältida ja ennetada ülemäärase müraga seotud probleeme tulevikus, pöördus õiguskantsler soovitustega Elva Linnavalitsuse ja Tervisekaitseinspektsiooni poole.
Elva Linnavalitsusel palus õiguskantsler hoiatada enne avalikke vabaõhuüritusi ümbruskonna inimesi võimalike ebamugavuste pärast, et ennetada valjust mürast tekkivat pahameelt. Ürituste kohtade määramisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada paikkonna müratundlikkusega - elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused on müratundlikud. Samuti tuleb ürituseks loa andmisel ürituse korraldajale selgitada, et avaliku korra eeskirjade järgimine tähendab ka müratasemest kinnipidamist. Õiguskantsler soovitas rahvarohkete ja suure müra ohuga ürituste puhul ka müra kontrollmõõtmiste tellimist, et teha kindlaks, kas kehtestatud norme järgiti.
Tervisekaitseinspektsioonil palus õiguskantsler teha selgitustööd kohalikele omavalitsustele, kuidas avalike ürituste puhul müraprobleeme vältida. Kohalikud omavalitsused peavad lähtuma paikkonna müratundlikkusest ja kaaluma koha ja aja osas erinevaid variante; müranorme tuleb reaalselt järgida ja selleks tuleb loa andmisel formuleerida selged tingimused ürituse loa saajale. Tervisekaitseinspektsioon peab kohalikele omavalitsustele selgitama ka kontrollmõõtmiste tegemise võimalust.
Samuti tuleb Tervisekaitseinspektsioonil selgitada politseile, kuidas kõige asjakohasemalt nõustada häiretelefonidele müraprobleemi tõttu helistavaid inimesi, mida müranormidega lubatu tegelikult tähendab ning kuhu operatiivse abi saamiseks pöörduda.
Allar Jõks ootab hiljemalt 30 päeva jooksul teavet, kuidas on kavas õiguskantsleri soovitusi järgida.