ERR, 14. märts 2018
Õiguskantsler Ülle Madise hinnagul ei ole riigikogu apteegiturgu korraldavate seadustega eksinud põhiseaduse vastu.
"Olles analüüsinud seadusi, Eesti ja Euroopa Liidu kohtu lahendeid, seaduseelnõude seletuskirju, muid menetlusmaterjale ning teiste riikide apteegituru regulatsioone, leian siiski, et riigikogu ei ole apteegireformi kavandades ületanud põhiseaduslikkuse piire," teatas õiguskantsler ravimite hulgimüügifirmale Tamro saadetud vastuskirjas.
Kirjas seisab, et riigil on kohustus kaitsta inimeste tervist. "Apteegiteenus on osa tervishoiusektorist, mis pole päris tavapärane majandustegevus. Eesti rahvaarv on väike ja asustustihedus madal, seega on elujõulise apteegituru, tugeva konkurentsi ja mõistliku hinnaga ravimite kättesaadavuse üheaegne tagamine keeruline."
Milliseid meetmeid nende eesmärkide täitmiseks kasutada, on õiguskantsleri arvamuse kohaselt riigikogu otsustada. "Mõistagi ei tohi piirangud olla meelevaldsed ega aeg uute reeglitega kohanemiseks liialt lühike."
Riigikogu soovis jae- ja hulgimüüjate seotuse keelu ning proviisori enamusosaluse nõudega toetada konkurentsi, proviisorite ärilist sõltumatust ja nende kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest.
"Kas apteegituru ümberkorralduse tulemusel saavutatakse seatud eesmärgid, on
praegu võimatu ette öelda. Selge on see, et riigil tuleb kindlustada uutest reeglitest kinnipidamine, muuhulgas välistada hulgimüüjate varjatud osalus ja sisuline mõju proviisorapteekides," tõdeb õiguskantsler oma hinnangus. "Kõik turuosalised peavad saama tegutseda ausalt."
Samuti leiab Madise, et 2014. ja 2015. aastal otsustatud apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega. "Proviisorapteekidele on uute reeglite järgi juba tegevuslubasid välja antud. Äriühingu osaluse omandamiseks ja võõrandamiseks vajalikud normid on Eesti õiguskorras olemas, seega ei saa ka rakendussätete puudumist põhiseadusevastaseks pidada. Sageli selleteemalistes väitlustes kõlanud sundvõõrandamine ei ole apteegireformi läbiviimiseks vajalik ega ette nähtud."
Tamro Baltics juht: põhisseaduspärasus ei garanteeri veel mõistuspärasust
"Õiguskantsleri vastusest saame me põhimõtteliselt teada, et seadusandjal on põhiseaduslik õigus luua ka halbasid regulatsioone, mis juba enne oma lõplikku jõustumist jõuavad tõestada, et nad ei tööta. Nagu üks kolleeg on varem märkinud - millegi põhisseaduspärasus ei garanteeri veel mõistuspärasust. Ma arvan et nii olulised reformid peavad edukalt läbima nii põhisseaduslikkuse kui mõistlikkuse testi," ütles Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitsh ERR-ile saadetud vastulauses.
Tänaseks on Jankelevitshi sõnul faktiliselt selge, et senine regulatsioon ei ole mitte kuidagi rahva tervist ohustanud ning on olnud ka nii patsientidele kui riigile majanduslikult mõistlik.
"Ravimite juurdehindlused on riiklikult reguleeritud ning püsinud muutumatuna juba 13 aastat. Seda just tänu mastaabiefekti mudelile, mida kasutatakse kõikides majandusvaldkondades. Olgu see ühistransport, toitlustus, pangandus, töötlev tööstus või ehitus - on aabitsatõde, et suuremalt ja üheskoos ette võtta on soodsam," kirjeldas Jankelevitsh nendepoolseid probleeme.
Tamro juht rääkis, et elustiiliärid kui mingi valdkonna põhiolemus kuuluvad pigem 19. sajandisse ja on alati kulukamad. "Jah, Eestis on proviisoritest ettevõtjaid, kes on äris edukad ning teatud tingimustel saab ka väikeses mastaabis jätkusuutlikult majandada. Kindlasti tuleb selliseid proviisoreid tunnustada. Kuid seda mudelit ei saa laiendada tervele valdkonnale. "
Jankelevitsh lisas, et elustiiliettevõtte hinnataset näeb tarbija kohe, kui tahab osta näiteks käsitööõlut või -leiba. "Apteegikettide killustamisega elustiiliärideks sünnib Eestisse käsitöö-apteekide süsteem, mis hakkab olema patsiendile ja riigile selgelt kulukam. Aga jah, kalliste ja ebaotstarbekate otsuste tegemine ei ole vastuolus põhiseadusega."
"Rahva tervise kaitse on arusaadav ja mõistlik eesmärk, kuid rahva tervise kaitseks on juba täna olemas põhjalik regulatsioon. Apteekide senistelt omanikelt ära võtmine ja tänaste proviisorite sunniviisiliselt ettevõtjateks tegemine ei tee kuidagi ravimimüüki Eestis ohutumaks ega odavamaks. Esiteks ei ole omandisuhte riiklik dikteerimine efektiivne meetod kvaliteedikontrolli tagamiseks ning teiseks näitavad uuringud, et apteegiteenuse kvaliteet Eestis on juba väga kõrge," rääkis Jankelevitsh.
Selleks, et midagi paremaks teha, tuleb Jankelevitshi sõnult esmalt leida üles tegelikud probleemid ja lahendada neid viisil, mis ka probleemi kõrvaldavad.
"2020. aasta kevadel lõplikult jõustuv regulatsioon ei taba pakku ei õigete probleemide leidmisel ega neile vajalike lahenduste pakkumisel. Tänases olukorras on ainuõige lahendus seadusandjal aeg maha võtta ja seaduse jõustumise tähtaeg edasi lükata. Saadud lisaaega tuleb kasutada eesmärgipõhise lahenduse väljatöötamiseks, mis ei teeks ravimeid kallimaks, ei halvendaks ravimite kättesaadavust, ei tekitaks haigekassale lisakulu, maandaks seniste apteegiomanike kahjunõuete riski ja ei vähendaks turul konkurentsi," teatas Tamro juht.
Ta ütles, et läbimõtlemata ja analüüsita valminud regulatsiooni jõulisel rakendamisel juhtuvad kõik eelpool nimetatud väga negatiivsed tagajärjed ja kõik mida selle kohta võib positiivset öelda on see, et miski neis halbades tagajärgedes polnud põhiseadusega vastuolus.