Õiguskantsler annab Riigikogule üle aasta tegevuse ülevaate

 

NÄDALA SÜNDMUS 29. august 2008

Õiguskantsler Indrek Teder kohtub esmaspäeval, 1. septembril kell 11.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaate.

Õiguskantsleri 2007. aasta aruanne kajastab Allar Jõksi juhitud õiguskantsleri institutsiooni viimase täistööaasta tegevust.

Õiguskantsler Indrek Teder märgib ülevaate avapöördumises, et aastaülevaade on väärt lugemine, haarates endasse õiguskantsleri ühe aasta tegevuse paremiku. Indrek Teder rõhutab, et õiguskantsleri institutsioon ja õiguslikud raamid sellele on järjepidevad ja samad ning ülevaate lähtepunktiks on õiguskantsleri kui institutsiooni järjepidevus. 2008. aasta 10. märtsil ametisse astunud õiguskantsler Indrek Teder aastaaruande koostajana kasutab ühtlasi ära võimaluse seeläbi avada ka oma õiguslikke rõhuasetusi ja veendumusi. Seega on 2007. aasta aruanne laiem, haarates endasse ka aruande koostamise seisuga 2008. aastal toimunut ja märksa ajatumaid printsiipe.

Õiguskantsler kui põhiseaduse hoidja, demokraatia ja Eesti riikluse tasakaalustaja sekkub siis, kui õigus on vastuolus põhiseadusega või kui põhiõiguste ja vabaduste piiramine ei ole kooskõlas põhiseadusega. „Õiguskantsler ei ole vastuolude tekitaja ega suurendaja, vaid konstruktiivne abimees probleemide lahendamisel. Samas ei saa õiguskantsler probleeme ka summutada ega maha vaikida“, märgib Indrek Teder. „Enamusel maailma väikerahvastel ei ole oma riiki. Ja kui on, siis ei pruugi see riik olla demokraatlik riik ega õigusriik. Eesti riik on demokraatlik riik ja on ka õigusriik. See aga ei tähenda, et Eesti omariiklus oma demokraatlikul kujul püsiks automaatselt, ilma konstruktiivse kriitika ja sekkumiseta. Ühiskonnas eksisteerivaid suuri ja väikeseid probleeme paljastab demokraatia ja avatus. Selline avatus annab ka eelduse probleemide lahendamiseks. Reaalsuses peabki riigi argipäev olema üks pidev probleemide lahendamine“, kirjutab Indrek Teder aastaülevaate avasõnades.

„Selleks, et mingi viga või vale arengusuund ei kasvaks üle suureks veaks, on põhiseadus näinud ette õiguskantsleri institutsiooni, kelle ülesanne on sekkuda ja destruktiivset tõkestada“, märgib õiguskantsler. „Õiguskantsleri tegevuse laiem ja igavikulisem eesmärk on tagada põhiseaduse ja Eesti riikluse säilimine alaliselt. Tagada, et Eesti ei oleks juhuslik riik, mis sõltuvalt maailma vägivallatõmblustest kaob või tekib. Tagada, et vastavalt meie ühisele tahtele eksisteeriks Eesti riik ja Eesti põhiseadus ka pärast järgmist 90 aastat.“

2007. aastal tõusetus Eesti ees jätkuvalt ja senisest reljeefsemalt rahvusliku julgeoleku temaatika. Õiguskantsler on sekkunud mitmete selleteemaliste seaduseelnõude valmimisse konstruktiivse kriitikaga, nagu näiteks korrakaitseseaduse eelnõu menetlusse Riigikogus ja kaitseväe korralduse seaduse eelnõu ettevalmistamisse. Indrek Teder toob 2007. aasta aruandest esile artikli jälitustegevuse legitiimsetest eesmärkidest ja seaduslikkuse kontrollist. Artikkel annab analüütilise õigusliku ülevaate Eesti ühiskonnas müstifitseeritud jälitustegevusest. Kuna selles käsitletud temaatika on ülearuandeline ja ajaliselt tunduvalt pikema tähendusega, siis annab see rajajooned mitmeteks järgnevateks aastateks.

Õiguskantsleri 2007. aasta ülevaade koosneb neljast osast. Esimene osa kajastab õiguskantsleri ja Riigikogu koostööd, põhiseaduspärasuse kontrolli vastuvõetud seaduste üle, vastuseid Riigikogu liikmete arupärimistele ning jälitustegevuse problemaatikat süvendatult õigusliku valdkonnaartiklina. Ülevaate teine osa - õiguskantsler ja täitevvõim – käsitleb isikute põhiõiguste ja –vabaduste kaitsmist ehk õiguskantsleri kui ombudsmani tegevust. Ombudsmanina annab õiguskantsler hinnanguid, kas avalikke ülesandeid täitvad isikud järgivad põhiõigusi ja –vabadusi ning hea halduse tava. Teine osa on üles ehitatud ministeeriumide kaupa, et piiritleda konkreetsete vastutusalade probleemid ja rikkumised ning teha need vastutust omavatele Riigikogu liikmetele, ministritele ja ametnikele ning avalikkusele hästi kättesaadavaks. Ülevaate kolmas osa kajastab õiguskantslerile seadusega pandud muude ülesannete täitmist, nagu distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku vastu, võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine; samuti sisaldab kolmas osa menetlusstatistikat. Ülevaate neljas osa võtab kokku Õiguskantsleri Kantselei tegevuse.

Õiguskantslerile esitati 2007. aastal 2266 avaldust (vrdl 2006. aastal 1858 avaldust), mille põhjal algatas õiguskantsler 1740 asjamenetlust (avaldused ühes ja samas küsimuses liidetakse üheks asjamenetluseks) – see on 146 menetlust rohkem kui eelmisel aastal. Õiguskantslerile aastas laekuvate avalduste arv ületas 2000 piiri ka 2004. ja 2005. aastal ning 2007. aasta avalduste hulk on seega samas suurusjärgus.
Lisaks avalduste lahendamisele kasvas aruandeaastal kaks korda õiguskantsleri poolt omaalgatuslikult alustatud menetluste arv – 70 menetlust. Õiguskantsler viis 2007. aastal läbi eelmise aastaga võrreldes neli korda enam kontrollkäike – 28 kontrollkäiku järelevalvatavatesse asutustesse.
Seaduste põhiseadusele vastavuse ehk normikontrolli menetlustes tuvastas õiguskantsler 2007. aastal vastuolu põhiseaduse või seadusega 26 korral. Põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ehk ombudsmani menetlustes tuvastas õiguskantsler õiguspärasuse ja hea halduse tava rikkumisi 81 korral.
Kõige enam menetlusi algatati 2007. aastal kriminaaltäitemenetluse ja vangistusõigusega seonduvalt. Teistest valdkondadest rohkem menetlusi oli ka omandireformiga seonduvates küsimustes ning sotsiaalhoolekandeõiguse valdkonnas. Võrreldes 2006. aastaga on tõusnud ka haridus- ja teadusvaldkonna menetluste hulk.
Õiguskantsleri vastuvõttudel käinud 343 inimest tõstsid kõige enam üles omandireformiõiguse, sotsiaalhoolekandeõiguse, tsiviilkohtumenetluse ning kohaliku omavalitsuse korraldusega seonduvaid küsimusi.
Regionaalses lõikes on menetlusi rohkem suurematest linnadest, kõige rohkem Tallinnast ja Tartust laekunud avalduste alusel, maakondadest on menetluste poolest esimene Harjumaa.

Õiguskantsler Indrek Teder rõhutab aastaülevaate pöördumises demokraatia kaitsmise pidevat vajadust. „Õiguskantsleri oluliseks ülesandeks on seegi, et põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõte ei muutuks pelgalt juristide arutelude klaaspärlimänguks, vaid oleks selgelt ja arusaadavalt olemas meile kõigile. Teatud lihtsaid tõdesid peab õiguskantsler pidevalt kordama ja nende järgimist nõudma – alati tuleb kaitsta demokraatiat, alati on seda liiga vähe“, kirjutab Indrek Teder.

Aastaülevaatest tuleneva suulise ettekandega esineb Indrek Teder Riigikogu täiskogu ees 23. septembril.

Õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaatega on peale 1. septembril Riigikogule üleandmist võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehel http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=17