Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler Ülle Madise: volikogud rikuvad seadust

Õhtuleht, 18. detsember 2017

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et volikogude komisjonide koosseis peab olema proportsioonis terve volikogu koosseisuga, ehk igas komisjonis peaksid peale juhtiva jõu esindajate olema ka opositsiooni esindajad. Mitu volikogu, näiteks Narva, Kohtla-Järve ja ka Viimsi, pole sellest kinni pidanud.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on volikogude selline käitumine otsene seaduserikkumine: „Seaduse mõte on see, et ka opositsioon peab olema komisjonides esindatud. Teisiti ei ole võimalik saada olulist infot ega oma valijate eest tulemuslikult seista.“

Nüüd soovib õiguskantsler seaduse mõtte tsementeerida sättega, et sarnaste vaidluste puhul mõistab õigust kohus. Praegu on nõuded küll seaduses kirjas, kuid neid võib rahumeeli kõrvale jätta, sest ei ole ette nähtud mingit sunnimehhanismi seaduse eirajate korralekutsumiseks. 

Vähemalt üks kaebus on aga juba kohtusse jõudnud.

Selle esitas halduskohtule Narva volikogu liige Ants Kutti. Kaebuse ajendiks sai seadusesäte, mille järgi on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Narvas läks aga nii, et kaheksast valimisliidu Meie Narva liikmest pääses komisjonidesse ainult kolm.

„Ma ei tea, kuhu kaebusega pöörduma pean,“ ütleb Kohtla-Järve volikogu sotsiaaldemokraadist liige Eduard Odinets (pildil), kes ei ole rahul sellega, et volikogu revisjonikomisjoni valiti ainult võimukoalitsiooni esindajad. „Volikogude vastuvõetud aktide kohta teeb järelevalvet maavanem, aga komisjone ei moodustata aktiga ja maavanemal pole midagi teha ning sellise vastuse ma maavalitsusest ka sain,“ kirjeldab Odinets üht mõni aasta tagasi omal nahal läbiproovitud protsessimist.

Ühes teises vaidluses linnavalitsusega ei võtnud andmekaitse inspektsioon Odinetsi kaebust menetlusse, sest tegu olevat omavalitsuse töökorraldusega. „Ootan praegu, kas kohus võtab Kutti kaebuse menetlusse,“ sõnab Odinets, kelle varasemad vaidlused on osutunud tulutuks.

Õiguskantsleri kavandatav seadusemuudatus peaks lahendama Odinetsi kirjeldatud segaduse ja tegema selgeks, kelle poole volikogu liige oma õiguste jaluleseadmiseks pöörduma peab. Ülle Madise ütleb: „Küllap on ka keerulisi juhtumeid, kus erapooletut õigusemõistmist ongi tarvis. Olulisim on aga see, et volikogus esindatud kohalik kogukond lepib reeglid kokku. Need reeglid peavad paistma õiglased nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olles.“

„Mina toetan selles küsimuses Üllet,“ sõnab Odinets. „Mingit ülereguleerimist ma ei karda, sest neid volikogusid, mis täidavad seadust, see täiendus ju ei puuduta.“

Ülle Madise lisab: „Küsimus on ennekõike poliitilises kultuuris ja tahtmises. Reeglina vastab õigusele kohustus ja kohustuse täitmise kindlustamiseks on sunnimeetmed või siis kohtutee.“ Samas ei soovi õiguskantsler reguleerimisega liiale minna, sest kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik iseotsustusõigus tähendab, et sisemine töökorraldus tuleb ennekõike omavahel kokku leppida. Iga siseküsimust ei saa ega tohi seaduses reguleerida.