Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler Ülle Madise: sotsiaalmaksu langetamisest loobumine ei ole põhiseadusega vastuolus

Vahetult enne valimisi, 25. veebruaril 2015 võttis Riigikogus vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, mille järgi peab maksutõusu vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Ettevõtjatele selgitati seda kui siduvat reeglit. Paraku ei sisalda Põhiseadus ega ükski nn konstitutsiooniline seadus seesugust piirangut. Maksukorralduse muudatuse seletuskiri ja Riigikogu stenogrammid selgitavad normi eesmärki ja tähendust vastuolus normi sõnastusega ja ka sisemiselt vastuoluliselt.

Seletuskiri ei asenda normi. Kui maksumaksjatele oleks soovitud anda kiirete maksutõusude vastu kindel ja selge kaitse, olnuks võimalik norm vastavalt sõnastada. Seesugusest sõnastusest võidi loobuda muu hulgas põhjusel, et jäikade tagatiste andmine piirab järgmiste valitsuskoalitsioonide võimalusi viia ellu varasemast erinevat poliitikat. Jäik piirang ei pruugiks omakorda olla põhiseaduspärane.

Maksukorralduse seadust tuleb seega tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolul jääda vähem kui kuus kuud. Maksumaksjale ebasoodsate otsuste kiiret tegemist tuleb aga põhjendada, kaaluda muudatuse eesmärkide ja põhjuste kaalukust võrreldes maksumaksjale tekkiva kahjuga.

Haigekassa eelarve kestlikkus koos uue valitsuskoalitsiooni õigusega muuta varasemaid poliitikaid moodustavad kaaluka avaliku huvi, seega pole sotsiaalmaksu langetamisest loobumine põhiseadusevastane. Ettevõtjate eksitamine on kahetsusväärne ja seaduses sisalduva poliitilise kultuuri suunise rikkumine võib kahjustada üldist ettevõtluskeskkonda.

Seisukoha kogutekst: Sotsiaalmaksu määra langetamise ärajätmise põhiseaduspärasus