Lehelt http://oiguskantsler.ee/ylevaade2016/ leiate ülevaate õiguskantsleri tööst alates 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2016 aastal. Kõik seisukohad, ettepanekud ja soovitused on täismahus kättesaadavad õiguskantsleri veebilehel.
Kõik õiguskantslerile aastaga saadetud ning menetlusse võetud küsimused väärivad ühe või teise nurga alt tähelepanu. Seda ka siis, kui probleemi või mure lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse. Võimalusel püüame neil juhtudel inimesele soovitada lahenduse leidmise teid või selgitame, miks õiguskord on just selline nagu ta on. Ka põhiseaduspärane seadus võib paista ebaõiglane. Seadust ongi ju tarvis ennekõike siis, kui seaduseta elu ei toimi ja parlamendil tuleb leida kompromiss vastanduvate huvide vahel. Paratamatult näib lahendus osale ühiskonnast ebaõiglane. Õigluse pärast toimub valimisvõitlus ja hiljem võitlus Riigikogus normide arutamisel. Loogiline argumenteerimine – õigusteaduse põhimeetod – on õigluse asjus piiratud.
Õiguskantsleri põhiülesanne on kindlustada lünkadeta põhiseaduslikkuse järelevalve. Paljude pöördumiste lahendamiseks tuleb kontrollida seaduse või määruse kooskõla Põhiseadusega. Kui tuvastan koos oma nõunikega siin vastuolusid, siis algabki järelevalvemenetlus. Nõnda tegin Riigikogu 2015. aasta sügis- ja 2016. aasta kevadistungjärgul parlamendile seitse ettepanekut seaduse viimiseks Põhiseadusega kooskõlla. Vahel piisab sellestki, kui juhtida valitsuse või Riigikogu tähelepanu mõnele puudulikule või vastuolulisele seadusesättele ning seadus või selle eelnõu parandatakse ametliku menetluseta. Mõistagi jälgivaid õiguskantsleri ametkonna 50 liiget oma jõu ja võimete piires Eesti elu pidevalt ja sekkuvad vajadusel inimeste kaitseks ka omal algatusel.
Riigikogu on möödunud ülevaateperioodil võtnud heas Põhiseaduse vaimus varasemaga võrreldes aktiivsema ja sõltumatuma rolli. Tänan parlamendisaadikuid, fraktsioone ja komisjone selle eest ja loodan, et Riigikogu kehtestab end veelgi tugevamalt tegeliku õigusloojana. Valitsuse püüet õigusloomet monopoliseerida võib küll mõista, ent Riigikogu ülesanne ongi hoida võimude tasakaalu. Üksnes rahva valitud Riigikogu peegeldab Eesti rahva erinevaid huve ja hoiakuid. Nõnda seisneb valitsuse töö Riigikogule seaduste ettevalmistamises ning parlamendi väärikas abistamises analüüsi ja nõuannetega. Üleolevad märkused, millest paistab üksnes ministrites ja ministeeriumiametnikes kehastuv tarkus, pole aga kuidagi kohased.
Õiguskantslerini jõudvad kirjad peegeldavad tihtilugu pettumust. Näiteks selle üle, et täiesti õigustatud muresid – olgu Eesti kultuuriruumi ja rahu püsimise, töö, kooli, tervise või riigivalitsemise kvaliteedi pärast – kiputakse mitte märkama või hoopis alavääristama. Siira huviga kuulamine, väärikas arutamine ja otsekohene selgitamine hoiavad ühiskonda koos. Eesti hoidmine on iga riigiteenija kirjutatud või kirjutamata ametijuhendi esimene, kõige olulisem punkt. Nii püüab ka õiguskantsleri ametkond inimesi kõiki seaduslikke vahendeid kasutades aidata. Püüame loobuda tarbetust formaalsest kirjavahetusest: kui kirjutada, siis lühidalt, selgelt ja ausalt; püüame käia ise kohal ja uurida asjaolud välja, kohtuda nende ametnike ja poliitikutega, kellest mure lahendamine sõltub ning kasvatada üldist õigusteadlikkust. Selles töös palun kõikide Riigikogu liikmete, tegelikult aga kõikide inimeste abi ja nõuandeid.
Ülevaateperioodi ilmestab ühiskonna, poliitikute ning ka ametnike kaugenemine mõistlikust, fakte ja loogikat austavast riigiasjade käsitlusest, väiksem koostöötahe ja hapram usaldus üksteise vastu. Leidlikkust ja otsustusjulgust on samuti vähemaks jäänud, omakasulist ässitamist aga juurde tulnud. See kõik paistab õiguskantsleri töölaualt välja. Kahjuks leidub neidki, kes selles keerulises olukorras pakuvad lahenduseks võimu kontsentreerimist, tasakaalumehhanismide nõrgestamist ning loosunglikku näivust.
Nii tundubki tihti, et Eesti liigub pigem käsu- ja keeluühiskonna, selmet igaühe vabaduse laiendamise ja sisustamise kursil. Meile peab kodanikena jääma võimalus omal vastutusel midagi teha või tegemata jätta, riivamata seejuures teiste inimeste samasuguste õiguste piiri. See on minu hinnangul vabaduse tuum. Pahatihti pole plaanitavatest uutest keeldudest-käskudest sisulist kasu deklareeritud eesmärgi saavutamisel. Ühiskond muutub aga nõrgemaks, pettunuid ja hammasrataste vahele jäänuid tuleb iga uue keelu tõttu ainult juurde.
Rõõm kellegi teise vabaduse piiramisest ja sellest saadav poliitiline kasu on aga ajutine. Tõenäoliselt on parem tee rõhutada igaühe vastutust ja vabadust, püüda eesmärke saavutada hea, mitte kurjaga. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on me riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele – just sellest järjekorras.
Nagu korduvalt olen Riigikogu ees rõhutanud: kui kasvõi üks inimene on Eestis jäänud hätta või saanud kannatada põhiseadusevastase normi tõttu, tuleb norm parandada. Tänan Riigikogu selle mõtteviisi jagamise eest.
Head lugejad, külastage meie veebikodu, kus näete me igapäevast tegevust üksikasjalikult, ja Facebooki kontot, kuhu kirjutan huvitavamatest asjadest lühikokkuvõtteid ja jagan enda meelest tähelepanu väärivaid kirjutisi. Alates septembrikuust on iga pühapäeva keskpäeval Kuku Raadio eetris arutlussaade „Õigus ja õiglus“, kus üritan koos oma kolleegide ja majaväliste kutsutud ekspertidega arutada Eesti õiguskorra tervist ja suundumusi.
Ülle Madise
Õiguskantsler