Tunnustusauhinna taotluse bänner

 

Koolikiusamise vastase veebilehe bänner

Õiguskantsler Ülle Madise andis täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle õiguskantsleri 2014/2015. a tegevuse kokkuvõtte

Lehelt www.oiguskantsler.ee/ylevaade2015 leiate ülevaate õiguskantsleri tööst 2014. aastal ja 2015. aasta algusest septembrini.

Kõik õiguskantslerile saadetud ligi kolm tuhat avaldust, kirja ja küsimust, mis selle aja sisse jäid, väärivad ühe või teise nurga alt tähelepanu. Seda ka siis, kui probleemi või mure lahendamine õiguskantsleri pädevusse ei kuulu.

Õigusteenistuse töö ülevaade näitab, kui paljudes asjades pole inimestel piisavat selgust või pole neil oma pettumuse leevenduseks kellegi poole pöörduda. Võimaluste piires oleme jaganud neilgi juhtudel selgitusi ja soovitusi. Mõistagi on inimesi, kel ongi vaid üks õigus – tema enese oma. Ühiskonnas koos elamine, õiguste põrkumise ning teinekord allajäämisega leppimine polegi alati lihtne. Teised seevastu on tänulikud, et keegi neid vähemalt ära kuulas, mõista ja selgitada püüdis, olgugi, et aidata ei saa.

Enamik õiguskantsleri seisukohti ja kirju on avalikud. Avaldame oma dokumendiregistris ja veebilehel kõik dokumendid, kui seadus seda ei keela või ei piira. Käesoleva ülevaate tarvis püüdsime teha sellest teabest subjektiivse valiku ja pakkuda temaatiliselt liigendatud vaadet oma tööle.

Pärast ametisse astumist 31. märtsil 2015 küsiti minult sageli: mida pean prioriteetseks, ja sedagi, mis võrreldes varasemaga muutub.

Mul polnud ja pooleaastase ametiaja kogemustele tuginedes ka pole mingit vajadust muuta neid õilsaid sihte, mida on seadnud eelmised õiguskantslerid Eerik-Juhan Truuväli, Allar Jõks ja Indrek Teder. Mu vastus kõigile küsijatele oli ja on, et prioriteet on inimene. Inimese õigused, vabadused, õiglased kohustused. Kui saame teada võimalikust põhiseaduslike õiguste rikkumisest, on minu ja mu kolleegide eesmärk otsekohe asja uurida ja vajadusel lahendus välja pakkuda. Vahel tuleb selleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, teinekord piisab telefonikõnest või kirjast ametnikule, vestlusest Riigikogu liikmega, mõnest sõnast Vabariigi Valitsuse istungil. Vahel on abi hoopis artiklist ajakirjas „Juridica“ või ülesastumisest ajakirjanduses.

Siin tuleb pidada mõõtu: õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kellel teiste arvelt isiklikku populaarsust taotleda ei sobi.

Õiguskantsleri töö osaks on ette teatatud ja ootamatud kontrollkäigud turvakodudesse, ravi- ja hoolekandeasutustesse, kinnipidamiskohtadesse ja mujale, kus inimesi nende tahte vastaselt kinni hoitakse. Küllap võib küsida, kas haiguse tõttu enesele ja teistele ohtlike inimeste või vangide õiguste kaitsele on vaja aega ja raha kulutada, kui nii palju tavalisi häid inimesi on ränkade muredega kimpus. Lihtne oleks siin vastata, et Eesti on võtnud seesuguse rahvusvahelise kohustuse, mis parata.

Aus vastus on siiski, et jah, kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda väärikusega. Ka siis, kui nad ise ei saa või ei taha väärikad olla. See on Eesti ühiskonna ja selle aluskokkuleppe – põhiseaduse – tuum. Üks elu ei tohi riigi silmis olla rohkem elamist väärt kui teine. Paljusid „raskesti kasvatatavaid“ lapsi on võimalik justnimelt kannatliku väärika kohtlemisega ühiskonna tegusaks liikmeks aidata. Enamik vange saab vabaks ning peaks tahtma ja suutma alustada uuelt leheküljelt õiguskuulekat elu. Osa psüühikahäirega inimesi paraneb, kasvõi niipalju, et saab enam-vähem omal käel hakkama. Moraalseid valikuid aitab tunnetada enese kujutlemine teistsuguse inimese või ta lähedase rolli.

Sageli kaevatakse kohtu, prokuröride, kohtutäiturite, harvem advokaatide peale. Kohtunike distsiplinaarjärelevalve raames hindame kohtuniku töö kooskõla ametikohustustega. Kohtulahendite sisulist õigsust kontrollib kõrgema astme kohus, õiguskantsler seda põhiseaduse järgi teha ei tohi. Ometi ajendab just rahulolematus kohtuotsuse sisuga enamikku kaebustest. Neil juhtudel ei jää muud üle kui selgitada, et kohtusse minnaksegi siis, kui ollakse õiguste rikkumises veendunud. Nii tunnevad kõik osapooled. Kõik korraga võita ei saa. Kohtu ülesanne on olla menetluses asjatundlik ja väärikas, ilmselgelt sõltumatu ja otsuse sõnastuses nii selge, et inimene lahendist aru saab. Ka siis, kui päriselt oma õigust ei saanud.

Lisaks igapäevasele juhtumipõhisele inimeste õiguste kaitsele ja kontrollkäikudele uurime mõne valdkonna probleeme omal algatusel.

Ettekanne põhiseaduspärasest juurdepääsust heale ja tasuta põhiharidusele on juba Riigikogu liikmete laual. Hariduse valdkonnas on hulk valikuid, ükski neist pole lihtne, ent rahvaesindusel tuleb senist sihti tõenäoliselt korrigeerida. Senine põhihariduse korraldus pooltasuta linna- ja vallakoolide, õpilasi valivate munitsipaalerakoolide ja sulgemishirmus maakoolidega ei pruugi olla kestlik. Iga laps peab saama tema võimetele ja vajadustele vastava korraliku hariduse, sõltumata elukohast, vanemlikust hoolest, jõukusest, emakeelest. Igaühel peaks olema võimalik saada enese parimaks versiooniks.

Päris uus teema õiguskantsleri töölaual on põhiõiguste kaitse ja tasakaalustamine uute tehnoloogiliste võimaluste keskkonnas. Internetivabadus, vabadus end harida ja võimalus avaliku võimu tegevusest täpselt teada, vaba eneseväljendus, eraelu puutumatus, õigus olla unustatud, autoriõiguste kaitse , signaalluure, kavandatava kuriteo kohta teabe kogumine, sidefaktide salvestamine ja salvestiste saatus, riigi- ja linna- ning vallaasutuste asjaajamises kasutatavate infosüsteemide turvalisus, tarkvara enese „muukimis-„ ja „nuhkimiskindlus“ on vaid väike osa sellest tööst. Tegemist on uue põhivaldkonnaga õiguskantsleri kantseleis.

Julgeolekuasutuste järelevalve meeskond alustas kontrollkäike käesoleva aasta 1. juunil. Ka jälitustegevuse kontrolli raames tehtud töö esmased tulemused on selles ülevaates eraldi välja toodud.

Tihti küsitakse: kas on ikka õiglane, et ettevõtja on alati solidaarses sotsiaalses turvavõrgustikus andja ja töövõtja saaja? Kas ikka saab solidaarsusega õigustada olukorda, kus väikeettevõtja tasub töötuskindlustusmakset, ent töö kaotuse korral hüvitist ei saa? Kas väidetavad tehnilised probleemid sotsiaalmaksu arvestamisel õigustavad olukorda, kus loomeinimesed, kes saavad oma töö eest tasu paar korda aastas või veelgi harvem ja tasuvad ette nähtud määras sotsiaalmaksu, on tervisekindlustuseta? Töö 21. sajandil kõigis oma nüanssides ja arengutes ongi valdkond, mille püüame kõiki asjatundjaid ja huvitatuid osalema kutsudes järgmise aasta vältel selgeks saada, et osata argumenteeritult vastata meile esitatud põhiseaduslikkuse küsimustele neis valdkonnis.

Jõudumööda püüame kaasa aidata Eesti õiguskorra kindlustamisele ja õigusloomelise asendustegevuse lõpetamisele. Sageli ei mõisteta, et ka normitehnilise ilu nimel seaduse ümberkirjutamine toob kaasa kulu. See ei koorma vaid Euroopa Liidu ja Eesti eelarvet, vaid tähendab kulutusi kohtuskäimisele, koolitusele, uue sõna- ja normijärjega harjumisele.

Õigusnorm on vahend, mitte eesmärk. Vabas ja õiglases ühiskonnas arutatakse iga ühiselu reegel ausameelselt läbi. Reeglit on tavaliselt vaja siis, kui elu iseenesest ei suju, kui on vaja õigusi tasakaalustada ja piirata. Üksmeelt siin vaevalt tekib, ent on oluline, et kõik saaksid oma seisukoha vahetult või esindaja kaudu välja öelda. Parlamentaarses demokraatias lõpuks enamus otsustab, ent mõistliku arutelu järel on vajadust uue normi järele mõistetud, norm ning vastanduvad huvid teada ja heaks kombeks normist kinni pidada. Olukorraga, kus seaduse rakendumine ei ole läbi mõeldud, seadust muudetakse sõnamurdlikult, või koguni arvatakse, et „küll loksub ise paika“ ja „ega me ju kohe karistama ei hakka“, ei saa mitte kuidagi leppida. Eestis peab saama elada riiki ja õiguskorda usaldades.

Õiguskantsler pole poliitik. Ta ei kirjuta seadusi ega osale aktiivselt nende menetlemises. Ometi on tema kohuseks juhtida poliitikute ja ametnike tähelepanu neil juhtudel, mil kavandatav seadusemuudatus võib minna vastuollu põhiseaduse ja ühiskonnaelu alusväärtustega. Võimaliku vea ennetamine on kaugelt mõistlikum ja säästvam, kui nende hilisem parandamine koos tõenäoliste kahjude hüvitamise ja riigi tõsiseltvõetavuse kahanemisega.

 

Ülle Madise

Õiguskantsler